Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Eesti Energia: Visaginase projekt tüürib lõpu poole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eesti Energia palkas endise suursaadiku Leedus Andres Tropi 2008. aastal tuumaprojekte edendama, praegu on tal ettevõttes juba peamiselt uued ülesanded.
Eesti Energia palkas endise suursaadiku Leedus Andres Tropi 2008. aastal tuumaprojekte edendama, praegu on tal ettevõttes juba peamiselt uued ülesanded. Foto: Mihkel Maripuu

 Elektrijaama ehitus Leetu pole äriliselt tasuv, leiab Eesti Energia, ennustades seitse aastat aetud projekti hääbumist.

Pärast enam kui pool aastat kestnud vaikelu korraldas Leedu eelmisel nädalal Vilniuses kolme Balti riigi energiafirmade ja tehnoloogiatarnijaks valitud Hitachi nõupidamise.

Kohtumise järel oli Eesti Energia tuumaprojekti juht Andres Tropp pessimistlikum kui varem. «Eesti Energia sai kinnitust tõsiasjale, et Leedu tuumajaama projekt ei ole praegusel hetkel majanduslikult jätkusuutlik,» kommenteeris ta.

Tropp lisas, et Leedu tegi partneritele ettepaneku uurida koos võimalusi projekti konkurentsivõime parandamiseks.

«See ülesanne on paraku väga keeruline, sest projekti majandusliku jätkusuutlikkusega seonduvad kõige olulisemad probleemid ei ole mitte projektispetsiifilised, vaid seonduvad Euroopa energeetikasektori halva investeerimiskliimaga laiemalt,» ütles projektijuht.

Lahendused valitsuste leida

Tropp loetles, et see puudutab muuhulgas euroliidu kliimapoliitika tuleviku määramatust, taastuvenergia arengu toetamiseks välja töötatud toetusskeeme, mis on moonutanud konkurentsi elektriturul, ning kolmandate riikide päritoluga elektriimpordi regulatsiooni jätkuvat puudumist. «Kolmandad riigid» tähendab Venemaad, mille tootmisvõimsustest piisab suuremahuliseks ekspordiks.

«Projektispetsiifilistest probleemidest on kindlasti olulisim Leedu seadusandluse puudulikkus, kuid nagu eelnevalt mainitud, ei muudaks selle probleemi lahendamine üldpilti,» märkis Tropp. «Euroliidu energeetikasektori regulatsioonide areng on toonud tänaseks kaasa olukorra, kus investeerimine tootmisvõimsustesse, mis ei saa riiklikke toetusi, ei ole majanduslikult jätkusuutlik.»

Ridade vahel on nii majandusministeerium kui ka Eesti Energia seda ka varem öelnud, kuid seni pole otsesõnu tunnistatud, et tuumaenergia edendamist Leedus pole mõtet jätkata. Vastava hinnangu kodumaal on energiafirma küll andnud, hakates Pakri saarel tuumajaama asemel kavandama tuuleparki.

Tagasi üles