/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2009/04/29/170681t1h2148.jpg)
Riigi kulud pensionide maksmisele ulatuvad tänavu 19,4 miljardi kroonini ja moodustavad 24,5 protsenti selleks aastaks riigi põhi- ja esimese lisaeelarvega kavandatud kulude mahust, millest on maha arvatud välisvahendid.
Pensionide osakaal eelarves kasvab tänavu veerandini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teise lisaeelarve vastuvõtmise järel kerkib pensionide osakaal samas võrdluses enam kui veerandini.
Eelmisel aastal kulus pensionidele 17,7 miljardit krooni ehk 21,8 protsenti eelarvest. Mitmel aastal enne seda oli suhe veel madalam.
Rahandusministeeriumi andmeil olid pensionikulud ja riigieelarve kulud miljonites kroonides ning nende näitajate omavaheline suhe viimastel aastatel järgmised:
aasta 2005 2006 2007 2008 2009*
Kinnitatud eelarve ilma
välisvahenditeta 49.216 60.769 70.954 81.449 79.008
Pensionide reaalne kulu 10.359 12.195 14.373 17.731 19.394
pensionite osakaal % 21,0 20,1 20,3 21,8 24,5
* Kehtiv riigieelarve koos lisaeelarvega, ilma teise lisaeelarve
seaduse eelnõuta.
Eesti Panga asepresident Märten Ross kirjutas eelmisel nädalal ilmunud arvamusloos, et senise pensionisüsteemi ja teiste sotsiaaltoetuste reform on Eestis vältimatu, kuna need ei vasta majanduskeskonna muutustele.
"Praegune sotsiaaltoetuste süsteem ei ole jätkusuutlik. Kõige ilmsem on see vanaduspensionide puhul, kus rahastamisvajak on kõige suurem, kuivõrd praeguse indekseerimissüsteemi tõttu puuduvad võimalused kahandada kohustusi maksubaasi vähenedes," märkis Ross.
Keskpanga asepresident tõdes, et kui praegusi reegleid ei muudeta ja majanduse maht kahaneb, ei kohandu pensionisüsteem jätkusuutlikule rajale enam kunagi.
Keskpanga prognoosi kohaselt võtab majanduse taastumine kriisieelsele tasemele aega neli-viis aastat.
"Praktilises elus tähendab see tõsiasja, et kui varem oli meil silme ees mingi optimaalne suhe pensionide ja riigi tulude vahel, siis pärast majanduslangust on see ootamatult muutunud," kirjutas Ross. "Sotsiaaltoetuste jätmine praegusele tasemele või isegi suurendamine eeldab seega vastavalt muude kulude vastutahtmist kärpimist või maksukoormuse tõstmist."
Rossi sõnul näitab lihtne arvutus, et kui riigi kulud jääksid selles olukorras 2008. aasta tasemele, siis maksulaekumine ei tasakaalustaks eelarvet prognooside järgi enne 2014. aastat.
Seejuures oleksid reservid otsas juba 2010. aastal ning tasakaalu saavutamise hetkeks oleks riigil 30 miljardit krooni uut võlga.
Peaminister Andrus Ansip on kinnitanud, et pensione pole vaja vähendada.
Ansip ütles eelmisel nädalal BNS-ile, et alates kohustusliku kogumispensioni rakendamisest 2002. aastal on kõigil Eesti valitsustel olnud teada, et paljude järgnevate aastate jooksul ei kata sotsiaalmaksu laekumised täielikult kulutusi riikliku pensioni maksmiseks.
Ka 2009. aasta riigieelarves on arvestatud ligikaudu kolme miljardi krooni suuruse puudujäägiga, mille plaanib riik katta varasematel aastatel kogutud pensionireservi arvelt.
Pensionide ja muude sotsiaaltoetuste kärpmise vastu on ka Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liiduga koalitsioonikõnelusi alustanud Rahavaliit.
Tänavu kevadel kerkis keskmine vanaduspension vaatamata muude riigieelarve kulude kärpimisele viis protsenti ligi 4800 kroonini.