/nginx/o/2013/04/15/1692146t1h8ac6.jpg)
Proportsionaalse tulumaksulaine, mis levis kulutulena pärast kommunismi kokku kukkumist Kesk- ja Ida-Euroopas, on nüüd oma positsioone kaotamas, kirjutab Bloomberg Businessweek.
Bloomberg Businessweek: Proportsionaalse tulumaksu populaarsus Ida-Euroopas taandub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel aastal asendasid Tšehhi Vabariik ja Slovakkia proportsionaalse tulumaksu astmelisega, kus rikkamad maksumaksjad maksavad kõrgemat maksumäära, kirjutab majandusajakiri. Sel nädalal said Bulgaaria proportsionaalse tulumaksu pooldajad valimistel väikese võidu, mis võib viia neid koalitsiooni ühetaolise 10-protsendilise tulumaksu vastastega. Endine rahandusminister, kes aitas 2008. aastal maksu kehtestada, ütleb nüüd, et see oli viga.
Ajakirja sõnul töötab proportsionaalne tulumaks üsna hästi majanduskasvu ajal, aga kui majandus on stagneerunud või kahaneb, siis enam mitte nii hästi. Kesk- ja Ida-Euroopas vajavad kõik riigid rohkem tulusid, ütles Bonnis asuva mõttekoja IZA vanemteadur Andreas Peichl. «On tunne, et kriis on vaesemaid inimesi mõjutanud rikastest rohkem ja rikkad peaksid panustama enam. Aga seda pole proportsionaalse tulumaksu tingimustes teha lihtne,» lisas Peichl.
Mõned riigid jäävad siiski proportsionaalsele tulumaksule kindlaks. Eesti, kes 1994. aastal võttis esimese Euroopa riigina kasutusele proportsionaalse tulumaksu, jäi sügava kriisi ajal 21-protsendilisele maksumäärale kindlaks ning tõstis selle asemel käibemaksu ning alandas valitsussektori kulusid. Majandus taastus ning Eesti eelarve on olnud kahel viimasel aastal ülejäägiga.
Proportsionaalsele tulumaksule jäävad kindlaks ka Ukraina ja Valgevene, kirjutab ajakiri.