/nginx/o/2013/01/11/1519404t1ha6fd.jpg)
Brüssel pani Pariisile tungivalt südamele reformidega tempot tõsta, hoiatades ühtlasi, et globaliseerumisele vastu punnimine on sama tark kui «vastutuult sülitamine».
Barroso: Prantsusmaa «sülitab vastutuult»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Märkused kõlasid vahetult pärast seda, kui euroala suuruselt teine majandus tagasi langusse libises.
Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso rõhutas oma visiidil Pariisi, et prantslaste kaheaastane armuaeg eelarvepuudujäägi kärpimiseks on tingimuslik – Prantsusmaa peab rakendama «tõsiseltvõetavaid» reforme.
«Neid kahte aastat tuleb kasutada selleks, et kiirendada struktuurseid reforme,» ütles Barroso enne kohtumist Prantsuse presidendi François Hollande'iga.
Tõdedes, et Prantsusmaal valitsevad suhtumised, mis on globaalsete majandustrendide suhtes «mõnikord väga negatiivsed», lisas Barroso: «Olla globaliseerumise vastu, see on nagu vastutuult sülitamine.»
Oma konkreetsed reformisoovitused esitab Euroopa Komisjon Prantsusmaale 29. mail.
Hiljem toimunud ühisel pressikonverentsil Barrosoga selgitas Hollande ajakirjanikele, et tema sotsialistlik valitsus on juba rakendanud tähtsaid reforme, kuid töö pole veel lõpetatud.
«Me oleme rakendanud konkurentsivõime [tõstmiseks mõeldud] reforme ning me jätkame sellega – mitte Euroopa nõudmiste tõttu, vaid kuna see on Prantsusmaa huvides,» ütles Hollande.
Nii president kui tema ministrid süüdistasid avakvartali 0,2-protsendilises majanduslanguses –teine järjestikune languskvartal Prantsusmaal – euroala kui sellise üldist nõrkust.
Hollande kummutas väite nagu oleks Prantsusmaast saanud «Euroopa haige majandus» ning juhtis tähelepanu sellele, et enamik euroala riike on kogenud sügavamaid langusi.
President kinnitas, et Prantsusmaa on «kõige raskemast hetkest üle saanud», tunnistades samas, et kogu aasta lõikes tuleb majanduskasvu ilmselt ümmargune null.
Prantsuse riikliku statistikaameti Insee kainestavast raportist võis lugeda järgmist: tootmises on «täielik seisak», tarbimine on «loid», investeeringuid «tõmmatakse koomale» ning eksport «langeb taas».
Kodanike ostuvõime – eluliselt oluline riigis, mis sõltub suuresti sisetarbimisest – langes 2012. aastal 0,9 protsenti, mis on kõige rängem kukkumine 30 aasta jooksul.
Vaatamata Brüsselist lähtuvale survele ei ole Hollande’ilt ilmselt ühtegi olulist uut reformi oodata.
Näiteks eirab valitsus tänaseni komisjoni üleskutseid avada kaupade ja teenuste turge sellistes valdkondades nagu energia, samuti kutsealasid.
Brüsseli asi on anda soovitusi, «mitte teha ettekirjutusi», selgitas üks kõrge Pariisi ametnik.
Samal ajal on Saksamaa mures, et kui Hollande kiiremas korras tegudele ei asu, võib euroala kriis väljuda kontrolli alt. Berliin on seisukohal, et enamikke praegustest kriisiriikidest oleks veel võimalik päästa, kuigi Itaalia olukorra halvenemine oleks tõsine väljakutse. Kui aga kriis leviks Prantsusmaale, satuks euro eksistents sakslaste hinnangul taas küsimärgi alla.
Copyright The Financial Times Limited 2013