Suure nõudluse tõttu piiratakse vutitibude müüki

Vutifarm müüb 30-päevaseid eluslinde hinnaga neli eurot. Foto: Järveotsa Vutifarm

Vutitibusid ostavad ka suured linnuarmastajatest korteriomanikud, kes hoiavad neid rõdudel või omaette toakestes niisama seltsiliseks või munemise eesmärgil.

Järveotsa Põldvutifarm teatab oma kodulehel, et müüb tänasest laupäevani 30-päevaseid eluslinde hinnaga neli eurot. Ent peale on seatud ka piirang: ühe ostja kohta müüakse maksimaalselt 20 lindu, seisab kuulutuses.

Vutifarmi tegevjuhi Lembit Liivamäe sõnul võivad nad muidugi ka mööndusi teha. «No kui huviline tahab osta 30 lindu, siis ta saab ka!» lubas Liivamägi. Ta lisas, et kuulutuses on piiranguks 20 lindu ikka selleks, et kõigile jätkuks! Mehe sõnul on elu aga näidanud, et rohkem üldjuhul korraga ei võetagi, jõud ei käi lihtsalt üle.

Järveotsa vutifarm Matjama külas Tartumaal on eluslindude müüki korraldanud juba viis aastat. Liivamäe sõnul on huvi põldvuttide vastu alati suur olnud. «Kolme päeva jooksul koguneb siia umbes sada linnusõpra. Ja mitte ainult Eestist, vaid ka näiteks Soomest ja Lätist,» sõnas ta. 

Paljud ostjad on talupidajad, kes kasvatavad teisigi linde, kuid vutitibusid ostavad ka korterielanikud. «Näiteks rääkis üks härra, et tema peab vutti Lasnamäel seitsmenda korruse rõdul. Ei teagi, kuidas naabrid sellesse suhtuvad, eks seal natuke seda lõhna ja häält ju ole,» naeris Liivamägi.

Tema sõnul on vuttidel korteris tegelikult täitsa hea muneda. Toatemperatuur on keskmiselt 20 kraadi, mis passib lindudele hästi. «Korterites peetakse neid näiteks rõdudel või omaette tubades spetsiaalsetes puurides. Kuna linnud on väikesed, siis on neid tegelikult üsna mugav pidada. Vutte võiks võrrelda näiteks hamstritega, mõlemaid ju söödad ja mõlema eest hoolitsed. Korterites peetakse suisa madusid, mis need vutid siis ära ei ole,» leidis Liivamägi. Väga palju täpsemalt ei osanud ta kortermaja elanike ja vuttide suhet kommenteerida, kuna teab vaid seda, mida ostjad talle rääkinud on.

Liivamägi tõi välja ka probleemi, millega just talupidajad tihti silmitsi seisavad. «Suvel liiguvad vutid vabalt väljas ringi, kuid talvel pannakse nad näiteks külma lauta. Siis mõeldakse, et oi-oi mis nüüd saab, lõpetasid munemise äkki ära. Vutid on aga sesmõttes nagu kanad: neil läheb energia soojuse hoidmisele, mistõttu lõpetavad nad külmaga munemise. Ruumis peaks kindlasti olema rohkem kui kümme kraadi sooja. Inimesed seda aga ei tea ja satuvad paanikasse, et mis nüüd juhtus: ostsin linnu, aga ei munegi teine,» pajatas Liivamägi. 

Eesti suurimas vutifarmis kasvatatakse 60 000 eluslindu: pooled neist on munejad, pooled lihavutid.