/nginx/o/2012/03/02/994292t1h9c4c.jpg)
Riigikogus käis täna tuline arutelu selle üle, kui suur peaks olema riigiettevõtte juhi palk. Keskerakond soovib läbi riigivaraseaduse muutmise panna paika selged palgapiirandug – 6000 eurot kuus ja mitte rohkem. Riigikogu lükkas eelnõu tagasi.
Kui palju peaks teenima riigiettevõtte juht? 6000 eurot kuus ja ei rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tänases Eestis on toimunud ebamõistlik majanduse külmumine, sest inimesed röövitakse elektri- ja kommunaalarvetega paljaks nende palgasaamise hetkel,» ütles Keskerakonna liige Aivar Riisalu seaduse muutmise eelnõu tutvustades. «Nii ei saagi tekkida sisetarbimist, sest need inimesed ei saa ju tarbida. Riigiettevõtted on teenindusettevõtted, kes peavad tagama normaalse majanduskeskkonna ja sellest tuleneb kõik muu iseenesest. Jõuame ka viie rikkaima hulka. Need ettevõtted on teatud mõttes sotsiaalse taustaga ettevõtted ja sotsiaaltöötajate palgad ei ole väga kõrged meil.»
Keskerakond soovib kehtestada äriühingutes, kus riigil on vähemalt otsustusõigus ning riigi asutatud sihtasutuste juhatuse liikmete tasustamise piirmäära 6000 eurot kuus. Sarnast piirangut riigiettevõtete juhtide palkadele kasutavad mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid. Näiteks Hollandis on käesoleva aasta algusest kehtestatud kõrgematele riigiametnikele ning riigi otsustusõigusega ettevõtete palgale ülempiir aastas 187 340 eurot aastas, millele lisandub pensioniosa ning lisatasud 41 259 euro ulatuses. Sarnane lagi on kehtestatud ka Prantsusmaal, kus läinud aasta juulist kehtib riigi otsustusõigusega ettevõtetes palgapiir 450 000 eurot aastas. Riigi otsustusõigusega ettevõtete juhtide töötasusid on majanduskriisi ajal kärpinud ka Saksamaa, Suurbritannia ning Iirimaa.
Riisalu ütles, et ta ei taha lõputult korrata, et Estonian Airi eelmise juhi Tero Taskila hiigelpalk pani paljud inimesed õlgu kehitama. «Olen palju kuulnud jutte sellest, kuidas meie ettevõtted nagu Eesti Energia, Estonian Air, Tallinna Sadam ja Eesti Raudtee peavad konkureerima rahvusvaheliselt ja ka juhtide palkadega,» rääkis Riisalu. «Samuti ei saa ma aru, miks me räägime, et Eestis ei leia kuuele riigile kuuluvale äriühingule juhte. Me pole sinna väljast spetsialiste ostnud rohkem kui kahel korral ja siiski mõlemal korral puusse pannud.»