Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Ka radiaatorist võib ohtliku elektrilöögi saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Andru Alase tehtud joonis, mis tekstis kirjeldatud nähtust ilmestab.
Andru Alase tehtud joonis, mis tekstis kirjeldatud nähtust ilmestab. Foto: Andrus Alas

Eesti Energia blogis kirjutab elektritööde osakonna juhataja Andrus Alas sellest, et ohtliku elektrilöögi võib saada ka vannist, kraanikausist või elektripliidist. Sellist nähtust kohtab näiteks vanemates korruselamutes, aga ka muudes metallist torustikega hoonetes.

Staatilise elektriga on kokku puutunud enamik meist, kuid ilmselt on vähem neid, kes on elektrit tundnud kraanikaussi, vanni, elektripliiti või radiaatorit katsudes. Ometi kohtab sellist nähtust näiteks vanemates korruselamutes, aga ka muudes metallist torustikega hoonetes.

«Särtsuv» veekraan, vann või keskkütteradiaator viitab pea alati sellele, et kortermaja elektriseadmed ei ole korrektselt maandatud. Teisisõnu – vannist võib elektrilöögi saada, kui elektripliit, külmkapp või mõni muu kodumasin on maandatud maja torustikku.

Elektriseadmeid maandati torustikku just 70ndatel ja 80ndatel. Torustikud olid tollal täies ulatuses metallist ja see oli mugav lahendus kahtlaste voolude maandamiseks. Iga korteri veetoru on ju ühenduses suuremate magistraaltorudega ja sedakaudu maapinnaga.

Ka tänapäeval on paljude kortermajade torustikud metallist ja ühenduses maa-aluste magistraaltorudega, ent tihti on ühenduskohad-muhvid-seibid renoveerimistööde käigus asendatud kummist või plastist osadega. Kuna kumm ja plastik ei juhi elektrit, ei toimi enam ka maandus. Niisiis ei jäägi pesumasina või elektripliidi korpusesse sattunud voolul muud üle, kui otsida majas muud väljapääsu. Kahjuks leiab ta selle tihti läbi inimeste. Paremal juhul tunneme seda ebameeliva surinana, kuid halvimal ohtliku elektrilöögina.

Kodumasina korpusesse võib vool sattuda seadme isolatsiooni rikke tõttu. Sagedamini esineb seda vanade või katkiste seadmete kasutamise puhul. Kui rikkelisel masinal pole üldse maandust, võib ohtliku elektrilöögi saada ka selle korpust puudutades. Kui aga selline masin on ühendatud torustikuga, võivad näiteks vannist või radiaatorist elektrilööki saada ka maja teises otsas paikneva korteri elanikud.

Tõsiste õnnetuste ennetamiseks tuleks «nähtusest» hoone haldajale viivitamatult teada anda ja nõuda olukorraga tegelemist. Ka vannist või radiaatorist saadud elektrilöök võib olla eluohtlik. Kortermajale on tarvis ehitada korralik maandussüsteem ja potentsiaaliühtlustus.

Potentsiaaliühtlustus on lihtsamalt öeldes juhtmestik, mille abil ühendatakse maja torustikud maaga. Arusaadavalt ei ole tegemist ühte korterit vaid tervet maja puudutava lahendusega. Taolise töö hinnad algavad üldjuhul 350 eurost, ent mida suurem on maja ja keerukam projekt, seda kallim ka lahendus.

Tagasi üles