Nopi sel suvel oma lemmiksalatit koduaiast

Mõrjkalt maitsev tammelehesalat. Foto: Toomas Tatar

Tamme ürditalu perenaine Heli Viedehofi sõnul on salatitaimede sorte tohutult palju, mistõttu peaks iga hobiaednik omale sobiva sordi leidma. «Igal aastal tasub ka oma koduaia valikusse midagi uut külvata või istutada,» rääkis Viedehof, kuid tõi välja mõned taimed, mis hästi salatite sisse passivad ning andis nõu, kuidas neid kasvatada.

Lehtkapsas – maitsev ja ilus

Tamme ürditalu perenaise Heli Viedehofi kinnitusel on poelettidele tulnud praeguseks väga palju erinevaid lehtkapsasorte. «Soovitan sorti «Nero di Toscana», mida tuntakse ka itaalia palmkapsa nime all,» ütles Viedehof, kelle sõnul on seda sorti kerge kasvatada. Lehtkapsaid ongi tegelikult võrreldes kapsalistega lihtne kasvatada – esialgu tuleb taim siiski ette kasvatada. «Lihtsalt külvad seemne paraja vahega külvikasti või potti. Seal tuleb taimi pikeerida ja kui taimel on kaks-kolm lehte peal, istutada õue,» soovitas Viedehof.

Avamaal tuleks noori taimi kaitsta külma eest. Kui taimed on suuremaks kasvanud, siis nad külma enam ei karda. Tegelikult on salatilehed isegi maitsvamad, kui külm on neid veidi näpistanud. Saaki saab hilissügiseni välja. Seejuures on noored salatilehed eriti maitsvad aurutatult ja küpsetatult. Mujal maailmas on populaarseks saanud lehtkapsakrõpsud, mida valmistatakse ahjus soola ja õliga.

Kuna säbrulised punased, rohelised või hallikad lehtkapsad on dekoratiivsed, sobivad need ka suvelillede juurde potti või peenrale.

Uus-Meremaa mahlane spinat

«Spinati külvamiseks on viimane aeg, kuna spinat tahab jahedamat temperatuuri ja piisavalt niiskust. Muidu tema lehed puituvad ja muutuvad maitsetuks,» kinnitas Viedehof, kelle lemmikuks on Uus-Meremaa spinat ehk ruutlehik, millelt võib lehti noppida pikemalt, terve suve. «Jällegi on niiskus oluline, muidu puituvad lehed ära.»

Maitse on nii spinatil kui ka ruutlehikul sarnane. Ruutlehiku lehed on rombikujulised, paksemad ja mahlasemad ning ei muutu nii kiiresti puiseks.

Kui spinati võib külvata juba aprillis või mais avamaale, siis ruutlehikut on soovitav ette kasvatada ja seemne võib mulda panna juba aprilli alguses. Seeme idaneb kokku pea 35 päeva ja taimed istutatakse õue üldjuhul pärast öökülmade möödumist. Saaki saab augustini välja.

Viedehof lohutas, et praegu ei ole spinati kasvatamiseks siiski lootusetult hilja. «Kui on huvi sel aastal katsetada, võib veel külvata sooja kohta aias,» julgustas Viedehof, kelle sõnul vajab taim ka viljakat kasvukohta. Öökülma eest tuleks spinatit kaitsta kattelooriga.

Vitamiiniderikas spinat sobib hästi suppidesse, salatitesse ja püreedesse.

Pretensioonitu lambasalat

Poelettidel «lambasalati» või «põldsalati» nime all müüdav põldkännak on Viedehofi sõnul külmakindel taim, mida on võimalik kasvatada ka kaheaastasena. Põldkännak on vähenõudlik mulla ja valguse suhtes. «Talle ei meeldi pikk päev, pigem külvatakse seda kevade või sügise poole,» nentis Viedehof. Põldkännak kasvab looduses Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Põhja-Aafrikas.

«Suviseks kasutamiseks on kõige parem külviaeg mai algus. Saaki saab juunis ja juulis,» lausus Viedehof.  Taim vajab, nagu kõik salatid, kuival ja kuumal perioodil korralikku kastmist. Liigne kuivus muudab salati puiseks ning kuumus ajab taime kiiresti õitsema, mis omakorda teeb lehed mõruks.

Järgmise külvi võib teha juuli alguses. Augusti lõpus või septembri alguses võib külvatud taimed peenrale talvituma jätta. Katta võiks need kuuseokste või muu käepärasega. Sobiva ilma korral saab salatit noppida isegi novembris.

Maitselt on kõrge raua- ja vitamiinidesisaldusega taime võrreldud pähkliga. Sobib see näiteks puuvilja-toorsalatitesse ning maksa- ja kalatoitude kõrvale.

Lehtpeet ehk mangold

Poelettidelt leiab enamasti punakate rootsude ja heleroheliste lehtedega lehtpeeti. Varast saaki soovides võib lehtpeeti ette kasvatada. «Praegu soovitan külvata lehtpeeti juba otse peenrale,» ütles Viedehof. Harvendada tuleks taimi siis, kui neil on kaks-kolm lehte.

Kuigi mangold on üsna külmakindel taim, võivad öökülmad tärkavale taimele siiski kahju teha, mistõttu võib lehtpeedi ööseks katta kattelooriga. Lehtpeedi puhul tuleb noppida väliseid lehti, kuna südamikust kasvavad uued. Seejuures saab lehtpeeti süüa sügiskülmadeni välja. Samuti on taime suureks plussiks see, et ta ei ole väga nõudlik mulla suhtes.

Nagu nimi arvata lubab, on lehtpeet kergelt peedimaitseline, kuid süüakse vaid lehtpeedi varsi ja lehti. Ka lehtpeedi puhul peab pinnast niiskena hoidma, et leht oleks mahlakas.

Söögiks on parimad 10–15 sentimeetri pikkused lehed, mis on värske, kuid tugeva maitsega.

Tillukesi mangoldilehti võib süüa toorelt, suuremaid lehti võib panna suppidesse, vormiroogadesse, pirukatesse ja hautistesse. Lehtpeedile on alternatiiviks spinat.

Ruuminõudlik rooma salat

Nii peasalatit kui rooma salatit soovitab Viedehof kasvuhoones ette kasvatada. «Rooma salat ei taha nii tihedalt kasvada, vaid vajab rohkem ruumi. Samas ta on pikema tarbimisajaga, ka kasvuhoones peab ta natukene kauem vastu kui teised salatid,» rääkis Viedehof. Taimede vahele peaks jääma 15–20 sentimeetrit. «Sõltub sordist. Seemnepakkidel on istutussoovitused olemas ja neid tuleb järgida,» lisas ta.

Külvata võib salateid alates aprillist. Kui istikule on tekkinud paar-kolm lehte, võib taimed peenrale istutada. Näiteks peasalat istutatakse kasvukohale tavaliselt ümber mai lõpul ning saagini läheb veel 30–40 päeva aega.

Viedehofi sõnul võib salatit proovida suvel uuesti külvata, aga kuna kliima on suve keskel soe, kipub salat kiiresti õitsema minema. «Pigem võiks uuesti proovida külvata juuli lõpus,» soovitas ta.

Kohev tammelehesalat

Dekoratiivset ja kohevat tammelehesalati põõsast võib külvata aprillist septembrini. Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp ütles, et avamaal tuleb jälgida, et öökülmad salatit ei näpistaks. Punase tammelehesalati lehed on Külasepa sõnul dekoratiivsed ning veidi paksemad, mistõttu säilib salat paremini. Samas on salat võrreldes tavalise lehtsalatiga veidi mõrkjam. Tammelehesalati oksi võib murda võileibadele, suppidesse ja salatitesse.

Saagirikas püsirukola

Rukola nime alt võib leida mitmeid erinevaid, kuid sarnase maitsega taimi. Kasvatada on neid kõiki väga lihtne. «Ise ma armastan kõige rohkem võõrliivsinepit, mida nimetatakse püsirukolaks,» rääkis Viedehof, kelle sõnul müüakse võõrliivsinepit poelettidel metsiku rukola nime all.

Võõrliivsinep tärkab kevadel külvist ise. «Siis, kui seemned on kasvuhoonesse mulda jäänud, saab kevadel eriti vara värsket rohelist salatimaterjali,» rääkis ürditalu perenaine.  

Kui tegemist ei ole püsikuga, peab rukolapeenart aeg-ajalt uuendama. «Kui taimed lähevad õitsema, muutuvad lehed puiseks ja maitse vängeks. Aga seda juhtub ka liiga vähese mullaniiskuse tõttu,» põhjendas Viedehof. Üldjuhul on püsirukola maitse parem ja ka saagiaeg pikem. Põldvõõrkapsas, mida samuti rukolaks nimetatakse, kipub Viedehofi kinnitusel kiiresti õitsema minema ja tahab iga paari nädala tagant korduskülve.

Rukola külvamiseks on praegu hea aeg, taime võib külvata nii kasvuhoonesse kui ka peenrale. Rukola ei ole eriti külmakartlik, aga kui on soov taime kiiresti oma peenralt noppida, siis võiks külvidele peale panna katteloori. Kuiva ja kuuma ilmaga ei taha rukola eriti tõusta.

Oluline on jälgida, et tagatud oleks ühtlane mullaniiskus, kuid eraldi lisaväetamist ei vaja ei võõrliivsinep ega põldvõõrkapsas.

Allikas: Heli Viedehof, Nami-nami, Grüne Fee