Haaberstisse Kärneri tänavale saabus täna pärastlõunal ehitajatele ootamatult tööinspektor Indrek Link, kes tööinspektsiooni ühepäevase üleriikliku sihtkontrolli käigus uuris ehitusobjekti vastavust ohutusnõuetele.
Ehitaja tööinspektorile: te võite tihedamini ka käia!
Seni olid kõik kolm Indreku külastatud ehitusplatsi vastanud enam-vähem nõuetele ja ta tegi väikseid ettekirjutusi. Siiski levis kuuldus, et mitmes teises piirkonnas on ehitusplatsidel töö seisma ka pandud.
Esimesel hetkel vaatleb ehitusettevõtte Remet objektijuht Aleksander Šamanin ootamatut uudishimulikku kampa pisut ettevaatlikult, kuid ulatab ajakirjanikule ja fotograafile kiivrid – mis tal muud üle jääb. Pärast põgusat tiiru ümber maja küsib ta inspektorilt: «Ja mida Te siis veel vaadata soovite?»
«Seest ikka ka, kuidas meestel olukord on, millised kaitsevahendid on ja kas tööriistad ja juhtmed on korras,» loetleb inspektor.
Sammume objektile lähemale.
«See on selline tavaline ehitusplatsi tööpäev – inimesed on igal pool laiali. Siin on meil 24 korterit tulemas,» hoiab Aleksander vestlust üleval. Keegi ei vasta, inspektor Indrek jälgib olukorda prilliklaasi tagant.
«Näete, kui see šaht valmis sai, siis pani järelevalveametnik oma märkuse sinna nädala ülevaatuse akti. Seal on kõik kirjas,» kiidab ta.
Maja äärde ehitatud tellingud on ehitusplatsile omaselt puru ja tolmu täis, mõne põrandalaua vahel lebavad komistuskivina juhtmed. Üldiselt on laudpind kindel, kuid tuleb olla tähelepanelik – keegi võib spontaanselt avada maja küljelt ukse ja vasak pool just tihedate piiretega kiidelda ei saa.
«Koristamine käib meil tööpäeva lõpus. Mitte päris nii nagu kodus käib, mitte lapiga,» naljatab Aleksander.
«Seda küll,» noogutab inspektor ja rõhutab, et oluline on, et ei komistaks kuskil.
Astume siseviimistluse järgus korterisse.
Objektijuht küsib aktiivselt edasi: «Maalritel ei pea kiivreid olema, ega?»
«Ei pea. Aga kui nad väljas käivad ja kui teil kraanad on, siis peaks olema,» vastab inspektor Indrek rahulikult. «Kaitseprille mehed ikka kannavad?» küsib ta.
«Lähme vaatame,» lausub objektijuht.
Ronime tellingutele asetatud trepist üles teisele korrusele. Puidust trepp on tugev, kuid üsna suurte astmevahedega. Kõige rohkem tekitab ebakindlust see, et paremal pool pole midagi ees – üks piire on madalal jala juures ja teine kõrgel üle pea. Võib otse vastu maad lennata. Inspektor silmitseb olukorda ja jääb trepil seisma: «Kas te siia lisapiiret ei plaani panna?»
«Eino siia meil tuleb seinakarkass ette.»
«Ahah. Kui see pikemalt siin lahti on, siis tuleks siia lisapiire panna. Siit võib kukkuda. No ajutine, aga kui ta tööprotsessi tõttu kohe ära tuleb võtta, siis ma saan aru.»
«See kerkib varsti.»
«Siin on väga palju lahtisi kohti. Näete, siin on ka pikalt lahti.»
«Kas sellest märgulindist ei piisa, jah?»
«No märgulindist võib läbi kukkuda, sellepärast on põlve juurde piiret vaja.»
«Ei, selles mõttes jah. Siia võiks midagi ette panna.»
«Nii kaua, kuni te ei hakka siia karkassi ette panema, peaks siin olema midagi ees.»
Aleksander seletab püüdlikult, et ülejäänud tellingud on paigaldanud Cramo. Trepist kõnnib vastu kaitseprillidega ehitaja.
«Näete, tuleb ventilatsioonimees. Tal on prillid kohe peas! Seda ma kogu aeg pidevalt jälgin,» kiidab Aleksander.
«Mhm,» noogutab inspektor heakskiitvalt.
«Ma vaatan veel sinna ka,» liigub inspektor edasi kortereid vaatama.
«Nad on suhteliselt sarnased kõik 2. kuni 4. korruseni,» kinnitab Aleksander.
Pärast 15-minutilist ringkäiku liigume tagasi objektijuhi ametiruumidesse. Tööinspektor haarab ametiruumist riiulilt esmaabipakendi ja küsib kohe: «Silmadušši pole?»
«Mis asi see on?» küsime objektijuhiga ühest suust.
«See on selline pudel vedelikuga, et kui töömehel midagi silma pudeneb, siis ta saab silma loputada. Seda müüakse apteegis.»
«Aga kas Tamrexis ka on?»
«Ma ei oska öelda.»
Aleksander teeb kellelegi kiire kõne ja käsib viivitamatult juurde hankida silmadušši.
Viimaks vaatleme ka ehitajate olmeruume. «Kas teil duširuumi on siin?»
«Dušivõimalust ei ole. On olemas selline, kus käsi saab pesta. Eraldi jooksev vesi on olemas, et kui on mingi probleem. Katlamaja ja äravool on ka olemas,» selgitab objektijuht.
Aleksanderi arvates peaks inspektor nägema ikka ühte tõeliselt korras töömehe ruumi. «Marten, näita palun üks eeskujulik soojak?»
«No ma ei tea, mul on natuke koristamata,» pomiseb noormees tagasihoidlikult.
«Kas need on renditud boksid?»
«Ei tea, ei usu. Need on selle jaoks liiga korralikud. No mis sa arvad sellest boksist?»
«Ma arvan, et see on normaalne.»
«Normaalne – see ei ole hea vastus.»
«Riidekapid võiksid ka veel igale mehele olla.»
On aeg vormistada dokumendid. Inspektor Indrek vaatleb veel paarkümmend minutit ehitusplatsi ohutusjuhendeid, riskianalüüsi ja kontrollib, kes ja millal on töömeestele vastavad juhised edasi andnud. Pärast täpsustavaid küsimusi asub ta täitma tänast kontrolliakti.
«Kui palju objektil täna mehi on?»
«No umbes ligikaudu 20 vahel varieerub. Sõltub päevast.»
«Aga praegu?»
«Praegu ma pole lugenud. Täna tuli üks firma korraks juurde, panevad mul neli akent, siis lähevad minema. Kaks töölist rohkem kui tavaliselt.»
«No siis on 22.»
«Kes teil esmaabiandjana määratud on?»
«Mina olengi,» teatab Aleksander uhkelt.
Indrek teeb Kärneri tänava objekti ehitajatele ettekirjutuse panna vaadeldud kohtadesse juurde ajutised lisapiirded. Lepitakse kokku, et nädala aja pärast peavad ajutised piirded olema lisatud. Seejärel jääb tööinspektor Indrek mõttesse. Mis siis veel...
«Silmadušš peaks ka olema,» aitan inspektorit. «Ja-ja, silmadušš on õige,» noogutab ta rõõmsameelselt. Töömehed muigavad.
«Milliseid vastuväiteid on teil tööinspektsioonile?»
«Ei ole, te võite natukene tihedamini ka käia!» naerab Aleksander.
Kokkuvõttes leiavad nii tööinspektor kui ka objektijuht, et ehitusplats on töökõlbulik. Nädala jooksul tuleb väiksed puudused parandada. Aleksander ütleb, et teda ootamatu kontroll ei häiri – ta on iga päev selleks valmis.
Ühepäevase üleriigilise sihtkontrolli tulemustest annab tööinspektsioon teada neljapäeval.