Väiksed eurosendid võivad käibelt kaduda

Ühe- ja kahesendised võivad saada ajalooks. Foto: Aivar Aotäht / Sakala

Kümmekond aastat euroliidus käibel olnud ühe- ja kahesendised võivad käibelt kaduda, kuna nende käitlemine on kahjumlik.

«Euroopa Komisjon on konsulteerinud ühe- ning kahesendiste kasutamise poolt- ja vastuargumentide osas ettevõtete, tarbijate ühendustega, mündikodadega ja keskpankadega,» ütles Euroopa Komisjoni asepresident Olli Rehn täna. Ta lisas, et diskussioon asjassepuutuvate osapoolte ning liikmesriikidega jätkub, et kindlaks teha, kas on olemas selge eelistus, millele edasised õiguslikud otsused võiksid baseeruda.

Euroopa Komisjon omalt poolt on välja pakkunud neli võimalikku arengustsenaariumi.

Esimene variant on jätta sendid alles ja need kehtivad edasi seadusliku maksevahendina. Münte vermitakse edasi praeguse tehnilise kirjelduse (metall, kaal ja suurus) alusel ning ei muudeta tootmise kui emiteerimise protsesse.

Teine variant on  toota neid münte odavamalt, muutes nende koostist või suurendades müntide tootmise tõhusust.

Kolmas variant on väiksed sendid kiiresti käibelt kõrvaldada. Selle kava kohaselt korjavad pangad ja jaemüügiettevõte etteantud lühikese aja jooksul mündid käibelt ära. Hinnad ümmardatakse käibelt kõrvaldamise esimesest päevast ning mündid ei kehti ülemineku perioodi lõppedes enam ametliku maksevahendina.

Neljas võimalus on korjata mündid raharinglusest välja järk-järgult. Kuigi müntide emiteerimise lakkab ning hindu ümardatakse, jäävad need maksevahendina kehtima ja neid võib kasutada. Uute müntide välja lastes kaovad need järk-järgult kasutuselt.

Ühe- ja kahesendised on Euroopa Liidus ametliku maksevahendina käibel alates 2002. aasta jaanuarist  ning neid on vermitud 45,8 miljardit ehk neid on u 137 münti iga elaniku kohta.

Vermimise kahju hinnatakse 1,4 miljardi suuruseks.