Et «Mallest» ei kasvaks «Koit»

Tomatiseemned. Foto: Liis Treimann / Postimees

Soojade ilmadega on üle Eesti mulda jõudnud tuhandeid seemneid ja istikuid. «Aga kuidas olla kindel, et ostetud tomatitaimest «Malle» ikka kasvab see tomatisort ja mitte «Koit»?» küsib taimse materjali büroo juhataja Kristiina Digryte Maablogis.

Kogu seemnete, istikute jm taimse paljundusmaterjali temaatika on reguleeritud taimede paljundamise seaduse ja selle rakendusaktidega. Need õigusaktid reguleerivad seemnete, istikute ja taimede müümist, mitte aga nende valmistoodangu (köögiviljade) kasutamist, kirjutab Digryte.

Seemnete tootmisele ja turustamisele on Digryte sõnul kehtestatud reeglid, mida tuleb järgida. See tähendab, et kui sa just pole sordi omanik, esindaja või säilitaja, siis oma aias kasvatatud tomatist võetud seemneid ega nendest kasvatatud tomatitaimi müüa ei tohi. Oma aias kasvatatud tomateid võib müüa nii palju, kui kulub.

«Eesmärk on kindlustada, et seemneid ja istikuid ostes saaks tarbija kontrollitud ning kvaliteetset kaupa. See tähendab, et õunapuu istikut ostes saab tarbija olla kindel, et see ikka on õunapuu istik ja mitte pajuvits, mõnda kollast tomatisorti soovides ikka kasvab sellest kollane tomat ja mitte punane või murulauku soovides ikka kasvab sellest murulauk ja mitte porrulauk,» selgitab naine.

Lisaks sellele, et saaksime taimede ostmisel õige taime – näiteks tomati, kurgi, õunapuu – lähtume valikute tegemisel ka teatud omadustest, mis meile on olulised. Näiteks tomatite puhul varasusest, värvist, kujust jne. Seega on oluline sort, kinnitab Digryte.

Igale sordile on omased teatud tunnused, mis eristavad teda teistest sama liigi sortidest. Uue sordi aretus on pikaajaline (vähemalt 10 aastat) ja keeruline protsess, mille käigus parandatakse sortide saagikust, haigus- ja talvitumiskindlust ning kvaliteeti, nt parem maitse ja säilivus. Sort peab olema ka eristatav, ühtlaste tunnustega ja püsiv.

Turustatavad põllu- ja köögiviljakultuuride sordid peavad olema võetud sordilehte. Sordilehte võtmine on sordi omaniku, esindaja või sordi säilitaja kohustus ja selle üle teeb järelevalvet põllumajandusamet.

Kui väikeaednik läheb poodi või aianduskeskusesse näiteks porgandiseemet ostma, siis võib ta olla kindel, et see sort on see, mida ta on valinud ning seeme on nõuetekohane.

Juhul kui oled ostnud nõuetekohase ja sordilehte võetud sordi seemne poest, siis võid kasvatada taimi ja neid samuti müüa:

•     Omatarbeks seemnete ja istikute kasvatamist taimede paljundamise ja sordikaitse seadus ei reguleeri.
•     Omatarbeks toodetud seemnete müümine pole lubatud.

Seemnete võtmine oma aia taimedelt annab küll seemneid, kuid ei pruugi tagada neid samu omadusi, kuna tänapäeval on tegemist valdavalt hübriidsortidega, mis on toodetud kindla skeemi kohaselt. Näiteks võib muutuda taime kõrgus või kuju.

«Oma tomatitelt võetud seemnest kasvatatud taim võib küll anda tomateid, kuid igal aastaga on neis vähem «Maretit», «Koitu» või mõnda muud sorti. Seetõttu tulebki sordi paljundusmaterjali (seemnete, istikute jne) tootmisel järgida kindlaid reegleid, et oleks tagatud sordi omadused ehk sordi ehtsus. Selle eest vastutab selle sordi omanik, esindaja või säilitaja,» põhjendab taimse materjali büroo juhataja.

Euroopa Liidus on alustatud uue taimse paljundusmaterjali seaduse väljatöötamist, mille eelnõu tehti avalikuks 6. mail 2013. Euroopa Komisjoni koostatud uues eelnõu ettepanekus on tehtud erandid nn nišitoodete turustamisele, mis tähendab, et eraaednikel lubatakse turustada muuhulgas registreerimata sortide seemneid väikepakendites.

Tegemist on määruse eelnõuga, mille arutelud alles seisavad ees nii Euroopa Parlamendis kui Nõukogus.