Uutes diiselrongides on märksa vähem istekohti

Uue rongi sisevaade. Foto: Toomas Tatar/Postimees

Nii uued elektri- kui ka diiselrongid mahutavad vähem reisijaid, kui praegu Eesti raudteedel sõitvad. Rongifirma lubab, et uute rongide liinile saabudes tiheneb ka rongide väljumine.

Praegu on vanas elektrirongis (ER2, neljavaguniline) sõltuvalt konkreetsest rongist  ligi 290 istekohta, uues neljavagunilises aga  274 kohta.

«Tänase diiselrongi istekohtade arvu osas jääme vastuse võlgu, kuna meil antud rongid puuduvad,» ütles Elektriraudtee pressiesindaja Norbert Kaareste. Tehase andmete järgi on praegu Eestis sõitvas tüüpilises DR1 kolmevagunilises ühe «mootorpeaga» rongis ligi 280 istekohta. Uues kolmevagunilises diiselrongis on 161 istekohta. (Praegu diiselrongidega opereeriva Edelaraudtee kinnitusel on sellises rongis vähemalt 280 istekohta.)

«Rõhutada tuleb, et selline istekohtade võrdlus uue rongiga ei ole kohane, kuna uues rongis on ühe istekoha ala oluliselt suurem ning iste ise on avaram,» toonitas ta. Kaareste tõi näite, et uus diiselrong on 30 cm laiem võrreldes vana diiselrongiga.

 Kaareste kinnitusel hankis  Elektriraudtee  uued rongid, kaasates muuhulgas ka sõltumatuid uuringuettevõtteid (Centar). «Vähem oluline ei ole seejuures Elektriraudtee pikaajaline kogemus reisirongiliikluse korraldamisel, mistõttu olid meil selged meie turu pikaajalised vajadused ning riigi võimalused antud võimekuse väljaarendamisel,» selgitas ta.

Kaareste sõnul on Elektriraudtee kursis praegu tipp-tunnil esineva ülerahvastatusega. «Seetõttu teeme juba täna plaane ja samme, et uute rongide liinile tulekul sageneksid väljumised ehk reisijatele pakutakse tipptundidel rohkem väljumisi, mille vahel valida, võrreldes tänasega,» lubas ta.

 Kuigi meedias on väidetud, nagu oleks ostetud rongide asemel rööbasbussid, siis Kaareste sõnul pole see nii. «Elektriraudtee soetas reisirongid, mitte rööbasbussid. Samuti on meie rongid ühendatud üheks koosseisuks, mitte komplekteeritud vagunitest,» rõhutas ta.

 «Kui esimene kirjeldatud omapära tagab rongidele maksimaalse sõidukiiruse 160 km/h (rööbasbussidel pole see võimalik), siis teise kirjeldatud omaduse tulemusel on rongidesse loodud üks suur avar reisijaala, mistõttu on vähenenud rongisisesed «barjäärid» reisijatele tamburite, vaguni ülekäikude jms näol,» lisas ta. Kaareste kinnitas, et selliseid ronge kasutavad kõik Lääne-Euroopa riigid.