/nginx/o/2009/06/17/195272t1h10e7.jpg)
Krediidiinfo asedirektori Alar Jägeri hinnangul ei saa pidada kuigi ehmatavaks Äripäevas avaldatud maksuameti statistikat, mille järgi tuleb lõviosa tasutud käibemaksust vaid väikese hulga ettevõtete tegevusest, sest samasugune on pilt ka siis, kui vaadelda kogu müügitulustatistikat.
«Isegi kui ennastsalgavalt otsida, siis tuhandeid käibemaksu-pettureid me ilmselt ei leiaks,» kommenteeris Alar Jäger. «Kui vaadata käibe tekkimise statistikat, siis on tegelikult pilt maksulaekumisega üsna sarnane ja normaalne.»
KrediidiinfoAS 2011. aastastatistika näitab, et siis teenisidvaid 7 800 käibemaksukohustusega ettevõtet 90protsenti (ehk 43,035 miljardit eurot) Eesti ettevõtete kogu deklareeritud müügitulust. Proportsioonid on laias laastus samad nagu Äripäeva artiklis esitatud käibemaksu statistika puhul. Tänase seisuga on registris ca 72000 käibemaksukohuslast.
Jägeri sõnul pole esmapilgul ehmatavad andmed lähemal vaatlemisel kuigi jahmatavad: «Ülejäänud ettevõtted on väikesed, kelle käive ja ka käibemaksusummad pole kuigi märkimisväärsed. Samuti leidub hulgaliselt firmasid, kes tegelevad ostu-müügitehingutega ja ekspordiga, mis tähendab, et müügitulu on suur, kuid vaheltkasu ja tasutud käibemaks pärast tagastust väikene. Statistikas ei kajastu ka suured pangad, kes tekitavad mahuka osa käibest, kuid pole äri iseloomu tõttu käibemaksukohuslased. Mullu oli ka selliseid ettevõtteid, mis taotlesid varasemal perioodil tasutud suurte käibemaksu summade tagastust, näiteks buumi ajal tehtud kinnisvaratehingute korral võivad tagastused ulatuda tänasesse päeva,» selgitas Jäger. Tema sõnul on ka pettuseid kindlasti omajagu, kuid maksuamet on teinud ettevõtete korralekutsumisega ja käibemaksukohuslaste registri korrastamisega viimastel aastatel head tööd. «Täna võib eeldada, et ulatuslikuks käibemaksust kõrvalehiilimiseks on vaja tugevat organisatsiooni ja tuhandete kaupa pettureid ilmselt seepärast ei olegi võimalik leida,» ütles Jäger.