/nginx/o/2013/03/19/1646994t1hf91a.jpg)
Eurokriis ja sellest tulenevad raskused on teravalt kukutanud prantslaste toetust Euroopa Liidule. Värske uuringu valguses usub 77 protsenti, et majanduslik integratsioon on olnud Prantsusmaale kahjulik.
Prantslaste toetus ELile kukub kivina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtlasi näitab Pew’ uuringukeskuse küsitlus, et ELi suhtub soosivalt vaid 41 protsenti prantslastest – seega isegi vähem, kui euroskeptilises Suurbritannias. Alles aasta tagasi oli vastav protsent Prantsusmaal 60.
«Mitte üheski teises Euroopa riigis ei levi pessimism ja lootusetus [ELi suhtes] nii kiiresti kui Prantsusmaal,» järeldab Pew uuring, mille käigus küsitleti ligikaudu 8000 isikut kaheksas ELi liikmesriigis.
Uuringust ilmneb ka laienev lõhe Saksamaa ja Prantsusmaa vahel sügavama integratsiooni toetamise küsimuses.
Vaid 22 protsenti prantslastest sooviks rohkem tsentraliseeritud kontrolli riikide eelarvete üle, sakslastest pooldab keskvõimu tugevnemist 54 protsenti. Saksa valijad tahavad, et Lõuna-Euroopa valitsustele – mida nad ei pea eelarveküsimustes usaldusväärseks – jääks vähem volitusi ning selle nimel on nad valmis sallima Brüsseli tehnokraatide rangemat seiret.
Saksa ja Prantsuse eurovaatete karjuvad lahknevused peegeldavad aga ka nende majanduste erinevat käekäiku kriisis, järeldavad Pew’ analüütikud.
«Ajalooliselt on Prantsusmaad ikka arvatud samasse majandus- ja poliitliigasse Saksamaa ja Britanniaga,» seisab raportis. «Nüüd aga sarnaneb Prantsusmaa mitmete näitajate poolest mitte niivõrd Saksamaa, vaid pigem Hispaania, Itaalia ja Kreekaga.»
Washingtonis baseeruva uuringufirma sõnutsi on Brüsseli poolt kriisis kehtestatud kasinusmeetmed kärpinud ELi populaarsust kogu regioonis. «Viimase poolsajandi püüdlused luua ühtsemat Euroopat on langenud eurokriisi ohvriks. Valdavas osas Euroopast on Euroopa projekt nüüd põlu all,» ütleb raport.
Kuigi enamik riike on selle vastu, et Brüssel omandaks rohkem volitusi nende riigieelarvete üle, on valdav osa eurooplasi aga seda meelt, et nende omad valitsused peaksid majandushädade lahendamiseks kulutusi kärpima.
Pealtnäha on siin justkui vastuolu: Brüsseli kasinusmeetmetele ollakse vastu, kodused sammud samas suunas on aga oodatud.
Eriti tugev on toetus eelarve koomaletõmbamiseks Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal – kus kulukärped ja rekordilised töötusmäärad massilisi kasinus-vastaseid meeleavaldusi on vallandanud.
Kreeklased, kellele rahvusvaheliste pakettidega kõike karmim kasinus peale on surutud, on aga kaljukindlalt edasiste kulukärbete vastu.
Kummatigi ei ole vaenulikkus Euroopa Liidu suhtes sünnitanud vastuseisu eurole. Enamik vastanutest viies küsitlusse kaasatud euroala liikmesriigis olid ülekaalukalt euroalasse jäämise poolt.
Küll aga toonitab raport, et nendest 46 protsendist sakslastest, kelle meelest ELi integratsioon Saksa majandust kahjustanud on, tahavad pooled Saksa marka tagasi.
Copyright The Financial Times Limited 2013