/nginx/o/2012/07/26/1235594t1h8106.jpg)
Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni hinnangul põhjustasid tagasihoidliku majanduskasvu esimeses kvartalis aeglustuv kodumaine tarbimine ja investeeringute kasv ning endiliselt nõrk välisnõudlus.
Ministeerium: majanduskasvu piiras aasta algul nõrk väliskeskkond
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurotsoonis ja Euroopa Liidus tervikuna oli majandususaldus Abeni sõnul esimeses kvartalis madalam kui aasta tagasi ning pärast sügisest tõusu on alates märtsist usaldus jälle kahanemas.
«Eesti majandususaldus on oma ajaloolise keskmisega võrreldes Euroopa Liidu omast suhteliselt kõrgemal ning oli esimeses kvartalis mullusel tasemel. See võimaldas siiski kasvatada nii eratarbimist kui investeeringuid, kuna nende tase on kriisieelse perioodiga võrreldes endiselt madalal,» kirjeldas Aben.
Esimeses kvartalis taandus jaemüügi kasv maksustatud palgatulu kasvuga samale tasemele, mis viitab sellele, et elanike tarbimisjulgus on pidurdumas. Peamiselt tagasihoidliku hõive lisandumise tõttu on aeglustumas ka palgatulu juurdekasv.
«Kui alates 2010. aasta algusest kasvasid kriisist taastudes elanike tarbimiskulutused oluliselt kiiremini kui sissetulekud, siis edaspidi võib säästumäär stabiliseeruda ning tarbimine ja sissetulekud liikuda käsikäes,» leidis Aben.
Ettevõtete kõrge laenamisaktiivsus annab põhjust oodata nende investeeringute kasvu jätkumist, kuid neljanda kvartaliga võrreldes oli aasta algul kvoodirahadest tehtavate energiasäästuinvesteeringute lõppemise negatiivne mõju oluline.
Eesti ekspordi kasv esimeses kvartalis kiirenes, kuid selle taga olid Abeni sõnul osaliselt ühekordsed tehingud transpordivahenditega ning suure impordisisaldusega tooted, mistõttu netoekspordi panus kasvu püsis negatiivsena.
Prognoosid Eesti selle aasta majanduskasvu väljavaadete kohta on konsensuslikult 3 protsendi lähedal. «Kõik prognoosid lähtuvad eeldusest, et Euroopa Liidu majanduslangus on praeguseks läbi ja väga aeglane taastumine algab teisel poolaastal,» lisas Aben.