/nginx/o/2013/03/07/1624892t1hbfad.jpg)
Käesoleval aastal hakkas kehtima uus vanemapensioni süsteem, mille eesmärgiks on tagada last kasvatanud isikule täiendav sissetulek pensionieas. Tänavu sündinud ligi 3700 lapse vanematest ei ole teise samba sissemaksete tegemist taotlenud veel umbes 1400.
Käesoleva aasta 1. jaanuaril ja hiljem sündinud lapse kasvatamise eest makstakse riigieelarvest täiendavaid sissemakseid kohustuslikku kogumispensioni – pensioni teise sambasse. Seda saab muidugi teha nende isikute eest, kes on teise sambaga liitunud.
«Paljudele lapsevanematele tundub pensioniiga olevat nii kauges tulevikus, et pensioni saamise ja selle suuruse peale eriti ei mõelda,» tõdes sotsiaalkindlustusameti pensionide ja toetuste osakonna juhtivspetsialist Silver Tigane. Ta lisas, et taotluse esitamine võib jääda ka teise vanema nõusoleku taha ja seda mitte põhjusel, et teine vanem oleks nõusoleku andmise vastu. «Siin mängivad rolli igapäevased elulised asjad, mistõttu võib ühise taotluse esitamine keeruline olla, näiteks lapse isa töötamine välisriigis,» selgitas Tigane.
Tegemist ei ole väikese summaga
Kuigi äsja lapsevanemateks saanute esimene mõte ei ole seotud aastakümnete kaugusel paistva pensioniga, soovitab Tigane igal juhul kasutada võimalust suurendada tulevikus saadavat teise samba pensionit.«Laste kasvatamine on igati tähtis, tubli ja väärtuslik tegevus, milleks siis jätta kasutamata selle tegevuse eest antav riigipoolne tunnustus? Kui arvestada maksete perioodi (kolm aastat) ja maksete arvestamise aluseks olevat keskmist sissetulekut, siis ei olegi tegemist väga väikese sissemaksega,» leidis Tigane.
Lisaks vanemale on vanemapensionile õigus ka last kasvataval vanema abikaasal, eestkostjal ja hooldajal. Õigus täiendavale sissemaksele tekib alates lapse sünnist ja lõpeb lapse kolmeaastaseks saamisel.
Riik maksab teise sambasse neli protsenti Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. «Seega tehakse riigi poolt sissemakseid arvestusega nagu vanem oleks saanud kogu kolmeaastase perioodi jooksul keskmist sissetulekut,» lausus Tigane.
Praegu sündivate laste vanavanematele, kelle laps on sündinud enne 1991. aastat, arvestatakse lapse kasvatamise eest pensioniõiguslikku staaži. Laste kasvatamise eest, kes on sündinud kuni 31.12.2012, arvestatakse pensionilisa. Sisuliselt on samasugune pensioni suurendamise võimalus ka alates sellest aastast lapsevanemaks saanud noortel, vahe on vaid selles, et uutel lapsevanematel tuleb tulevikus saadava teise samba pensioni suurendamise otsus juba nüüd vastu võtta. «Seda ei saa edasi lükata aega, kui hakatakse pensionile jääma,» toonitas Tigane.
Kuue kuu jooksul
Korraga tehakse täiendavaid sissemakseid ühele vanemale, ent vanemapensioni õiguse kasutamiseks tuleb esitada ka teise vanema nõusolek. Tigane selgitas, et kui vanemad ei jõua kokkuleppele, kumb vanemapensioni õigust kasutab, lahendatakse vaidlus kohtus.
Selleks, et täiendavaid sissemakseid saaks alates lapse sünni päevast, tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul alates lapse sünnist. Hilisemal taotlemisel saab sissemakseid teha tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotluse esitamisele eelnenud kuue kalendrikuu eest.
Sõltuvalt lapse sünniajast on vanemapensioni süsteemis kaks erinevat pensioni suurendamise võimalust. Kuni 31.12.2012 sündinud laste kasvatamise eest arvestatakse pensionilisa riiklikule vanaduspensionile, töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile ehk esimese samba pensionile. Alates 01.01.2013 sündinud laste kasvatamise eest makstakse riigieelarvest aga täiendavaid sissemakseid pensioni teise sambasse. 1983. aastal ja hiljem sündinud isikutel on pensioni teise sambaga liitumine kohustuslik. Seega nendel lapsevanematel on igal juhul õigus täiendavatele teise samba sissemaksetele.
Taotluse vormi saab sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusest või koduleheküljelt.
/nginx/o/2016/12/07/6151403t1hee8d.jpg)