Tuleva kuu keskel avab põhjaliku ümberehituse järel uksed Eesti esimene passiivmaja põhimõtete järgi ehitatud hoone - Valga lasteaed Kaseke.
Valga lasteaed saab põhienergia päikeselt
Kui nõukogude ajal ehitatud paneelmajas kulub aastas ühe ruutmeetri kohta 250 kilovatt-tundi energiat ja uuemates hoonetes 150, siis passiivmaja puhul on see näitaja 15, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
.
«Valga lasteaia puhul on tegemist vana majaga, millele on üks tiib juurde ehitatud. Seetõttu on maja puhul saavutatud energiakulu 17 kilovatt-tundi ruutmeetri kohta,» ütles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring TÜ energiaseminaril.
Lasteaia projekteerimisel on kasutatud selles laboris valminud mudeleid ja oskusteavet.
Ida-lääne suunas paiknev hoone kasutab ära lõunakülje suurtest akendest sisse paistva päikesevalguse, passiivse päikeseenergia. Maja katusele on ehitatud 70-ruutmeetrise pinnaga päikesepaneel, mis soojendab vett, mida kasutatakse nii majas tarbeveena kui ka hoone kütteks.
«67 protsenti selle hoone energiavajadusest tuleb akendest ja katusel asuvast päikesepaneelist,» ütles Mauring.
Maja on ühendatud ka Valga kaugküttesüsteemiga, sest talvel maja kütmiseks päikesekollektorist ei piisa. «Seal on aga võimalus, et suvel päikese abil toodetud soe vesi linna soojaveesüsteemi juhtida. Küsimus on selles, kas Valgas erakätes olev kaugküttesüsteem on sellest huvitatud ning kas suvel linnale antud sooja vee eest saab talviste küttearvete pealt teha tasaarvestusi,» lisas ta.
«See on Eesti praeguse hetke kõige kaasaegsem maja,» ütles Valga linna arenguameti juhataja Meelis Linnamägi. «Kui hoone saab valmis, tahame kaugküttevõrguga alustada läbirääkimisi, kas lasteaia katusel toodetud sooja vett võiks nende võrku juhtida.»
Lasteaed avab taas uksed 15. juunil ning hoone efektiivsust kontrolliv teadusaparatuur võimaldab saada arvuti vahendusel internetist infot hoone soojapidavuse, õhu kvaliteedi ja energiakulu kohta.