Töörühm on juhatanud tarbijakaitseameti tähelepanu asjaolule, et hoiatustekst peaks seaduse kohaselt olema lisatud alkoholi reklaamile ning ei piisa sellest, kui kodulehe alla pannakse nõrgas fondis tekst.
«Meil ei ole pettekujutlust, et hoiatustekst muudaks oluliselt inimeste tervisekäitumist ja vähendaks alkoholi tarvitamist. Küll oli aga see seadusetäiendus tähtsaks sammuks rahva väärtushinnangute kujundamisel pikas perspektiivis,» lisas Beekmann.
«Me peame väga oluliseks, et riik on seaduse sõnastuses tunnistanud, et alkoholi näol on tegemist sõltuvusainest närvimürgiga ja seega tootega, mis ohustab tervist. Vastukaaluks võib aga nüüdseks öelda, et alkoholitootjad ei mõista oma vastutust ja suhtuvad kergekäeliselt oma tootega kaasnevatesse ohtudesse.»
«Kurb on näha, et alkoholitootjad püüavad seaduse täitmisest kõrvale hoida ja tervisehoiatuse lisamise kohustusel proovivad selle lisada minimaalsel võimalikul moel,» lisas Beekmann.
Senisesse tööperioodi mahtus ka märtsis avaldatud Euroopa teadlaste uurimus, mille tellijaks oli Euroopa Komisjon, kes soovis teadlaste hinnangut küsimusele, kas alkoholi reklaamimine mõjutab noorte alkoholi tarvitamist.
Euroopa teadlastest koosnev töörühm analüüsis 13 erinevat uurimust ning jõudis üksmeelsele järeldusele, et alkoholi reklaamimine suurendab võimalust, et noored hakkavad alkoholi tarvitama ning et juba alkoholi tarvitavad noored hakkavad rohkem jooma.
Alkoholi tarvitamisega seonduvalt sureb Eestimaal igal aastal umbes 2000 inimest. Euroopa Liidus hukkub alkoholiga seonduvalt 195 000 inimest aastas.
Alkoholi tarvitamisega on seotud üle 60 erineva haiguse. Ka mõõdukates kogustes tarvitatuna kasvab näiteks rinnavähi risk. Üle 10 protsendi noorte naiste suremusest ja umbes 25 protsenti noorte meeste suremusest tuleneb alkoholist, tuletas karskusliit meelde.