Paananen: seadusest Eesti kui töökoha maine parandamiseks ei piisa
11. mai 2013, 13:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välismaalaste seaduse muudatusest ei piisa selleks, et muuta Eestit elu- ja töökohana välismaalastele atraktiivsemaks, sisseelamise tuge võiks pakkuda riik välismaalaste agentuuri kaudu, ütles Skype Technologies OÜ juhatuse liige Tiit Paananen intervjuus BNSile.
«Kui rääkida palkamisest, siis on meie fookus regionaalne, pilk laiem,» ütles Paananen. «On ülitähtis, et Eesti oleks koht, kuhu inimesed tahaksid tulla. Oleme palju rääkinud immigratsiooniseadusest ja õnneks on seal palju positiivseid muudatusi. Näiteks uus välismaalaste seadus peaks bürokraatia poolt oluliselt lihtsustama.»
Seadus kõrvaldab Paananeni sõnul mõned takistused, aga ainult takistuste kõrvaldamisest ei piisa. «Eelkõige peab tegelema Eesti kui elu- ja töökoha mainega, tõstma piirkonna üldist atraktiivsust. Ka peaks tegelema teenustega, sellega, kuidas ühel välismaalasel on üldse võimalik avalikke ja eraõiguslikke teenuseid tarbida,» ütles Paananen. «Tõsi, inimesele antakse Eesti ID-kaart ja kõik nagu töötaks, aga kui soovida seda mõnes keskkonnas kasutada, siis näiteks inglisekeelset tõlget ei ole.»
«Meie ise närime oma bürokraatiast ja asjatust asjaajamisest läbi, aga välismaalasel on seda oluliselt raskem teha. Temal on täiesti konkreetsed küsimused, alates sellest, kuidas peab bussis pileti ostma inimene, kes ei ole Tallinna elanik,» ütles Paananen.
Lisaks argistele probleemidele jääb Paananeni sõnul alati teine mure, kas inimene tunneb end siin hästi ja kuidas temasse suhtutakse. «Eestis on, kuidas nüüd öelda, avatuse koha pealt veel arenguruumi,» ütles Paananen. «Ka omavahel ja oma inimestesse suhtume teinekord halvasti. Kui tulla siia näiteks Suurbritanniast või Ühendriikidest, kus esimene suhtlustasand on ikkagi positiivne, siis on esimene kokkupuude väga karm.»
«Varsti jõuab meile kohale, et ainuüksi oma üliõpilastega, kes tööellu lisanduvad, seda ühiskonda üleval ei pea, midagi peame radikaalselt ikkagi muutma,» ütles Paananen.
Paananen märkis, et Soome riik ootab 2013. aastaks 30 000 välistöötajat ning Rootsis viidi Eesti välismaalaste seadusega sarnane muudatus läbi 2008. aastal ja see on hakanud tööle alles praegu. «Möödunud aastal läks sinna tööle 3200 kõrgelt palgatud IT-spetsialisti, kes tulid väljastpoolt Euroopa Liitu,» ütles Paananen.
«Need on kõnekad numbrid, ja tegu ei ole Eestist väga palju suuremate riikidega, küll aga väga fokusseeritud poliitikaga, selles osas, mida nad soovivad saavutada. Eesti ees on valik, kas me laseme endale midagi juhtuda või juhime ise selliseid protsessi ja valime, keda me siia tahame,» selgitas Paananen.
Infotehnoloogiaettevõtted on Paananeni sõnul välja pakkunud mõned lahendused, mis võiks seda lihtsustada. «Näiteks võiks olla olemas välismaalaste agentuur, mis töötaks sisuliselt Eesti riigi personaalse kliendihaldurina välismaalaste jaoks mingi perioodi vältel,» ütles Paananen.
Välismaalaste agentuur võiks Paananeni sõnul pakkuda sisseelamise tuge. «Meie ettevõte ostaks hea meelega sellist teenust mõnelt asutuselt sisse – meil endil puudub võimalus palgata sellise profiiliga inimest, küll aga on see probleem olemas. Praegu kulub inimestel, kes peaksid tegelema muu tööga, sellele proportsionaalselt liiga palju aega,» ütles Paananen. «Samamoodi oleksid teised ettevõtted sellest teenusest huvitatud, sest see annab kindluse, et saadud abi on parim, selle asemel, et paluda näiteks personalitöötajat, et ta mingit korteri üürilepingut peaks tõlkima.»
Taolisel välismaalaste agentuuril võiks olla väärtuspakkumine erinevatele turgudele. «Ühelt poolt Lääne-Venemaale, siis lõuna poole Balti riikidele, Kesk-Euroopale omad, Skandinaaviale omad väärtuspakkumised – mis on Eestis see, mis on päriselt lahe. Iga piirkonna jaoks on tegelikult head konkreetsed argumendid olemas, miks just tulla Eestisse,» ütles Paananen.
Eelmisel aastal palkas Skype Eestis juurde 94 inimest, kellest ligikaudu 20 protsenti olid välismaalased.