Luige kevadlaat kogub alles hoogu, kui mõnel laadamüüjal on juba osa kaubast otsakorrale saama hakkamas. Eelkõige õitseb laadal just viljapuude äri, kuna külma talvega on paljudes aedades puud välja läinud.
Luige laada müüjad tõstsid tänavu hindu
Viljapuude müüjad tunnistasid, et tõstsid tänavu üle pika aja hindu. «Krooniaja lõpul me lõpetasime viljapuude müügi nii, et hind oli 200 krooni tükk,» rääkis Luige laadal istikuid müüv Saare-Tõrvaaugu aiandi juht Harri Poom. Tema on euroajal viljapuid müünud hinnaga 12.50. Tänavu tuleb suurema puu eest välja käia kuni 15 eurot.
«Tänavu tegime südame kõvaks ja natukene tõstsime hinda,» tunnistas Poom. Sama kinnitas ka Udika puukooliabilineIlse Visnapuu. «Hind seisis kaua 12-13 eurot, aga keegi hakkas ees tõstma,» rääkis Visnapuu, kes müüs samuti laadal puuistikuid hinnaga 15 eurot. Visnapuu sõnul julgeb laadal säärast hinda küsida. Pärnumaal, kus puukool tegutseb, loodavad inimesed istiku endiselt kümne euroga kätte saada.
«Turbahinnad läksid kallimaks, töötasud on tõusnud. See kajastub ka toote hinnas,» põhjendas Pruuli Puukooli peremees Riho Pruuli.
Polli aiandusuuringute keskuse spetsialist Kalle Põrk lohutas, et laada võlu ongi see, et saab hindu alla kaubelda. Teisalt tõi ta välja, et laadal kauplemine lööb istikuhindadele omakorda mitu eurot otsa. Näiteks Viljandimaal Pollis on kõik istikud kaheksa eurot, samal ajal kui laadal küsitakse viljapuude eest kuni 15 eurot.
Veidi üles roninud hinnad ostjaid siiski eemale ei peletanud, kuna külma ja pika talve tõttu on paljudel tarvis aeda uuendada. «Ploom läheb hästi kaubaks, kuna on olnud ebasoodsad talved ja päike oli märtsis aktiivne, kahjustas nii pungi kui ka juurt. Mul endalgi kuivas mitu aastat vana ploom ära,» jutustas Riho Pruuli. Ka Põrk tunnistas, et paljudel on just ploomipuud talvega välja läinud. Kuna huvi uute istikute vastu oli suur, aga Pollist oli neid kaasa toodud vähe, siis hakkasid varud juba esimesel laadapäeval otsa lõppema.
Udika puukool oligi eile lõunaks ära müünud kõik ploomisordi «Suur Tõll» istikud. Ilse Visnapuu sõnul on sordil hiigelsuured viljad, mis ostjaid ahvatlevad. Õunapuusortidest läksid Harri Poomi kinnitusel kõige enam kaubaks suvesordid, näiteks sorti nimega «Kasper», mille viljad on eriti magusad.
«Mul oli sibulõuna vaja,» rääkis laadakülastaja Maido Maadik. Istiku eest tuli välja käia 15 eurot. «Ma ei oska öelda, kas seda on vähe või palju, ega ma teda nii sageli ei osta,» arvas Maadik.
Kodumaised tomatid platsis
Käed rüpes ei istunud ka lillede ega muude tarbetaimede müüjad. Näiteks läksid väga hästi kaubaks «Võõrasemad», mille eest küsiti laadal 60 senti. Laadakülaline Riina Ruven viis koju lilleamplite seas ka tomatiampli, mis tema meelest paslik rõdule.
Mustangi talu müüs aga esimesi kodumaiseid maasikaid, mille kilo eest küsitakse 16 eurot. Mullu sai kasvuhoonemaasika kilo Luige laadalt kätte veel 14 euroga.
«Meil on ka maasikakasvatus, neli hektarit, aga praegu müüme hispaania maasikaid,» rääkis hobimaasikakasvatajast laadamüüja Hegle Liivrand, kes usub, et avamaalt saab tänavu pika külma tõttu maasikaid hiljem kui mullu. Küll aga üllatavad laadalist Liivranna letil prisked ja punased tomatid ning väiksed kurgid. Kaupleja kinnitab, et tomatid pärinevad Peipsi äärest Ninasi külast. «Kurki hakkas tulema, aga siis oli mingi aeg pikalt vaikus. Nüüd läks soojaks jälle,» oli Liivrand lootusrikas. Nii tomati- kui ka kurgikilo eest tahab müüja saada neli eurot. «Oleks võinud tegelikult rohkem küsida,» kahetses müüja.
Lisaks põllult pärit kraamile kaubeldakse Luigel veel palju muu söödavaga – kaubaks läheb värske leib ja muud pagaritooted, meesegud ja õietolm, vinnutatud liha, vorstid singid, kodumaised hallitusjuustud ning soolatud ja suitsutatud kalad. Suurema rahakotiga laadaliste jaoks on müügil ka näiteks sõiduauto Peugeot, paat, kaater ja mitmesugust aiatehnikat.