/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2013/05/09/1741630t1hab62.jpg)
Üks Eesti veebipood pakub želeega täidetud akvaariumi, kuhu tuleb loodusest korjatud sipelgad sisse panna. Kui inimlik selline käitumine on, selgitab asjatundja.
Sipelga-akvaarium – kas loomapiinamine või looduskasvatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Pistate sinna mõned sipelgad ja taime seemneid sisse ja jääte vaatama, kuidas nad endale käigud teevad ja oma elu elavad. Kuna želee on nii sipelgate kui ka taimede jaoks toitaine, siis vett ega muud toitu nad ei vaja,» seisab minuvalik.ee pakkumise tutvustuses. Komplektis on seemned, väike konteiner sipelgate kogumiseks ja luup, kuid puuduvad sipelgad, need tuleb ise metsast tuua.
«Kui inimlik see on, et reklaamitakse toodet, mille jaoks peab inimene looduses elavaid isendeid korjama minema ja need siis «puuri» pistma?» küsis Tarbija24 kirjutanud lugeja.
Sipelgauurija Ants-Johannes Martin teab kohe, millest jutt käib. «Seda kasutatakse kosmoselaevades, et jälgida, kuidas sipelgad elavad ja oma käike teevad,» rääkis ta. Küsimusele, kas sipelgad sellises želees ka ellujäävad, vastas ta «No mis neil muud üle jääb? Kui teid pannakse süldikaussi, siis te hädaga sööksite sülti, et elu sees hoida.»
Martini sõnul sõltub sipelgate eluiga selles akvaariumis sellest, millised isendid sinna korjatakse. «Kui pannakse välistöölised, siis need eriti kaua ei ela. Mõne surevad paari nädala pärast. Need, kes äsja on saanud välistöölisteks, võivad elada paar kuud,» pakkus ta. Kui aga akvaariumi pannakse pesasügavusest korjatud ja alles koorunud varuisendid, siis nemad võivad elada kuni pool aastat. Samas on Martin veendunud, et ega tavainimene vahet ei tee, millised on varuisendid. «Reeglina ei panda sinna sisse ema, sest teda ei leita looduses üles ja eks sel juhul jääb see pesa kiratsema,» tõdes teadlane.
Küsimusele, kuidas siis ikkagi sellisesse sipelgaakvaariumi suhtuda, sõnas Martin, et ega seda päris hukka mõista ei saa. «Lapsed ju näevad, kuidas sipelgad käituvad,» tõdes ta ja lisas, et ka looduses ei jää kõik ellu.
«Aga see, mis on Ahhaa-keskuses kahe klaasi vahel, on laanekuklaste loomulik pesa ja seal elavad sipelgad oma normaalse eluea lõpuni.»