Kogemus elust enesest: kuidas autokool õpilast eksamil aina läbi kukutas

Õppesõidu praktikatundidelt pole küll mõtet kokku hoida. Foto: Liis Treimann

Postimehe lugeja Elmar Gams kirjutab oma pikaleveninud autokoolikogemusest ja usub, et autokoolid on üks suur ja kontrollimatu äri, kus algajat ja teadmatut juhti raha teenimise eesmärgil kinni hoitakse.

«Kindlasti on noomimist väärt, et läksin odavasse autokooli. Samas aga julgen väita, et odava kraami poest ostmise puhul ei saa öelda, et ta peaks ilmtingimata olema söömiskõlbmatu. Tähtis on asja sisu,» kirjutas Tarbija24'le Elmar Gams. 2011. aasta juulis, kui teooriaosa ning autokooli sõidueksami korda käsitlev leping oli sõlmitud, kandis mees eraldi raha üle ka sõidutunde korraldava instruktori arvele.

Teooriatunnid autokoolis e-Autokoolitus läbis mees enda sõnul kergelt – tuli vaid teste lahendada. «Esimeses sõidutunnis pabistasin küll, kuid instruktor ütles mulle, et ma olin üpris hea ning järgmisel korral võib juba linnatänavatel sõita. Olgu mainitud, et esimene sõidutund peab toimuma suletud platsil, minu tund toimus aga majade vahel hoovis,» kirjutas mees.

Vale reie ja sääre vaheline nurk

Septembris 2011 tegi ta autokooli teooriaeksami esimesel korral ära ning ta plaanis minna  koolisõidueksamile, mille korraldamine on täielikult autokooli direktori käes. Mees otsustas võtta veel ühe lisasõidutunni ning tasus selle eest sularahas, tšekki talle ei antud. «Instruktori paberitükile ilmus rida vigu, mille seas oli näiteks, et kohas, kus on suurim lubatud kiirus 50 km/h, on vale sõita kiirusega 45 km/h. Kaks korda seiskus mootor,» meenutas ta toonast tundi.

Mõne päeva pärast läks ta autokooli direktori sõidueksamile. «Olin väga närvis ja kindlasti ei tulnud sellest midagi välja, tunnistan seda. Direktor ütles, et minu vasaku jala reie ja sääre vaheline nurk ei olnud õige siduripedaali kasutamiseks,» kirjutas ta. Mehe sõnul võttis ta samas  autokoolis lisatunde ka teise instruktori käest ning maksis samuti sularahas, saamata tšekki. «Viiendal korral öeldi mulle, et nüüd saan ma eksamile uuesti minna. Sõidueksam aga kestis ainult ühe minuti. Istusin autosse, maksin direktorile kordussõidueksami eest sularahas 15 eurot (tšekki ei saanud). Käivitasin mootori, hakkasin tagurdama. Direktor vajutas pidurile ja ütles, et eksam on lõppenud. Põhjuseks oli tema kinnitamata turvavöö.»

Kolmas sõidueksam toimus mullu 7. mail. Direktoriga saadi kokku Kristiine keskuse vastas olevas Statoilis. «Autosse istudes küsis ta, kas ma olen läbinud libedasõidukoolituse. Muidugi mitte, sest seda võib teha ükskõik mis ajal enne ARKi minekut ning ükskõik mis autokoolis,» kirjutas mees. Gamsi väitel oli direktor teisel arvamusel: libedakoolitus tuleb teha enne autokooli sõidueksamit. «Alles nüüd ütles ta mulle, et ainult selline lõputunnistuse saamise kord oligi,» meenutas mees vestlust.

Raha läheb igal sammul

Seekord pani autokooli direktor turvavöö kinni ning 15 eurot tuli taas tasuda kohe. «Pärast eksamit teatas direktor, et seegi kord ei õnnestunud mul hästi sõita: pöörata tuleb esimest käiku kasutades ning rangelt 90-kraadise nurga alt,» kirjutas mees. Palve peale seekord maksmise kohta kviitung kirjutada olevat direktor mehe sõnul öelnud, et tal ei ole vastavaid pabereid kaasas, kuid kindlasti teeb ta seda kontorisse jõudes.

Gamsi sõnul vahetas ta seejärel autokooli. Õpingukaardi ja teiste dokumentide väljavõtmise eest tuli maksta 50 eurot, mis oli ette nähtud temaga sõlmitud lepingus. «Uude autokooli saamine ei ka olnud tasuta. Siiski oli võimalik kohe pärast esimest sõidutundi lõputunnistus saada, sest instruktor nõustus minuga, et ma olen piisavalt harjutanud, et ARKi riigieksamitele minna,» kirjutas mees.

ARKi teooriaeksami tegi ta ära esimese korraga, kuid sõidueksamil kukkus ta läbi, kuna oli kohati ebakindel ning sõitis Õismäe ringilt valesti välja. Järgmine sõidueksam toimus selle aasta alguses ning Gams sai lõpuks load.

«Minu lugu võib näida olevat püüe õigustada enda ebaõnnestumisi. See võiks olla tõesti nii, kui ei oleks inimesi (ja üpris palju), kes sattusid samasse olukorda, kus autokool on suur kontrollimatu äri,» kirjutab mees. Ta lisas, et oleks hea, kui sellisest ettevõtlusest lõikaks kasu ka riik maksude laekumisel.

Elmar Gams pöördus  oma looga nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumisse, maanteeametisse, maksu- ja tolliametisse ning ka tarbijakaitseametisse. Maanteeameti kinnitusel kontrolliti kooli põhjalikult. Leiti vigu ning nende kohta koostati ka vastavasisuline akt. Samas ei olnud ükski puudus seotud Elmar Gamsi esitatud kaebustega.

e-Autokoolitus OÜ juhi Vladimir Tabujevi sõnul loobus Elmar Gams kooli instruktorist ning soovis sõita vaid tuttava instruktoriga. «Väljastades autokooli tunnistust, peame kontrollima juhi oskused. Eksami ajal õpilane on juba juht ja sõidu alustamine on keelatud, kui kõigil pole autos turvavööd kinnitatud,» seisab vastuses. Tabujevi sõnul pakkus kool mehele pärast eksamit võimalust instruktorit vahetada.

Mis puutub sularahaga arveldamisse, siis koolijuhi sõnul peab õpilane eksami või sõidutunni eest tegema ettemaksu autokooli. Kui seda ei ole tehtud, siis võib tasuda ka kohapeal sularahas. «Maksmine tähistatakse arvelduslehel ja kui ta tahab tšekki saada, siis peab ta tulema kontorisse ja arvelduslehe alusel väljastatakse tšekk,» kinnitas Tabujev.

«Meie arvates on selline kiri meie jaoks positiivne, aga Elmaril peab olema häbi. Tema ei tahtnud õppida, tahtis lihtsalt tunnistust saada,» kirjutas Tabujev.