Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel
Saada vihje

Notari nõu: kas kinge või testament?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Kinge või testament? See on küsimus, mida notaribüroos kuuleb vist kõige sagedamini. Kui töölevõetud jurist oskab sellele küsimusele vastuse anda, on ta teeninud oma esimesed plusspunktid.

Milline on siis õige vastus ja kumb on parem? Esiteks ei tohi notar anda kliendile nõu, kumb on parem, vaid klient peab ikkagi ise otsustama. Kui ei suuda ise otsustada, võib ju ka kodustega nõu pidada – notar peab kliendile selgitama, mis on erinevad variandid ning millised on iga toiminguga kaasnevad tagajärjed. Otsuse teeb aga klient iseseisvalt.

Kingitus seotud tingimustega

Suurim erinevus kinkelepingu ja testamendi puhul on see, et kinkeleping jõustub kohe, kui osapooled on sellele alla kirjutanud.

Notar edastab lepingu omandiõiguse ülemineku kannete tegemiseks kinnistusosakonda ning seejärel võtab omandi üleminek juriidiliselt veel natuke aega (ühest nädalast kuni ühe kuuni), ent kinkeleping on sõlmitud ja seda n-ö tagasi pöörata on keeruline.

Loomulikult saab lepingu alati lõpetada osapoolte kokkuleppel, kui seda aga ei ole, kaasneb paratamatult vaidlus. Kinkelepingu puhul on üheks eriliseks lepingust taganemise aluseks jäme tänamatus kinkija või tema lähedase inimese suhtes, mida aga seadused väga selgelt defineerinud pole ning teema on jäetud kohtupraktika lahendada.

Kui koos kinkelepinguga on kokku lepitud, et kinkija kasutab kingitud asja (maja või korterit) kuni oma surmani ning kingisaaja ta sealt välja ajab, peaks olema jäme tänamatus n-ö toime pandud.

Igal juhul, kui osapooled lepingu lõpetamises ja asja tagasi andmises kinkijale kokku ei lepi, tuleb kinkijal minna oma õiguste kaitseks kohtusse. Kindlasti soovitame juhul, kui kinkija tahab ära kinkida oma eluaset, leppida kokku ka kingitud maja või korteri kasutamises ning panna vastavad kokkulepped kinkelepingusse kirja.

Kinkelepingus on võimalik kokku leppida ka selles, et kingisaaja kohustub kinkija eest hoolitsema ja teda ülal pidama. Kui kingisaaja neid kohustusi ei täida, on kinkelepingust lihtsam taganeda.

Hea oleks need kohustused korralikult läbi mõelda – mida kinkija täpselt soovib ning millised on tema vajadused? Kingisaaja peab suutma ka reaalselt nende kohustuste täitmisega arvestada, tühje lubadusi pole mõtet ju anda.

Kinkelepingu puhul sõltuvad notaritasu ja riigilõiv kingitava asja väärtusest ja täpset toimingute maksumust saab notari käest alati eelnevalt küsida.

Testament erineb kinkest

Testamendi puhul võib isik oma eluajal teha oma varaga seda, mis pähe tuleb – müüa või kinkida; kui midagi alles jääb, siis on midagi pärida ja kui ei jää, siis ei jää. Samuti võib testamenti igal ajal n-ö ümber teha. Liiga tihedad meelemuutused tekitavad küsimuse testamenditegija teo- ja otsustusvõimes, kui aga testamenti tehakse uuesti mõistliku ajavahemiku järel, ei tohiks küsitavusi tekkida.

Testamendi võib teha kodus, omakäeliselt või valmis trükituna ning sinna oma sõnadega kirja panna oma viimased soovid. Tähtis on see, et tulevikus oleks testamendi lugejatele selge, et tegemist on isiku viimase tahtega ning kirjas peab olema testamendi tegemise kuupäev ja aasta ning loomulikult testeerija nimi ja allkiri.

Kuupäev ja aasta on olulised seetõttu, et juhul kui testeerija on pärast testamendi tegemist elus kuus kuud, on testament kehtetu. Seega, kui eelis­tatakse kodust testamenti, tuleb seda iga kuue kuu tagant uuendada.

Igasuguste koduste testamentide probleemiks on paraku võltsimine, mistõttu tuleks eelistada notariaalselt tõestatud testamenti. Isik võib teha testamendi oma parima arusaamise juures, aga hiljem testamenti lugedes ei tule testamenditegija heast tahtest palju välja või osutub koduse testamendi täitmine kulukaks või halvimal juhul üldse võimatuks.

Notariaalse testamendi tegemine maksab koos käibemaksuga pea 40 eurot ning see hõlmab loomulikult ka notari eelnevat konsultatsiooni või konsultatsioone. Notariaalse testamendi puhul pole ajalise kehtivuse piirangut, testament kehtib kuni uue testamendi tegemiseni või testeerija surmani. Kui testamenti teha soovijal tekib raskusi notari juurde tulemisega, on võimalus notar koju kutsuda.

Vastastikune testament

Üks testamendi liik, mille saab teha ainult notariaalselt tõestatud vormis, on abikaasade vastastikune testament. Selle eest on notaritasu ette nähtud koos käibemaksuga pea 50 eurot ning ka siin puudub ajalise kehtivuse piirang. Kui abielu lahutatakse või testamendi tühistavad abikaasad, on abikaasade vastastikune testament tühine.

Üllatusena tuleb vahel see, et üleelanud abikaasa ei tohi hiljem, kui ta on üksi jäänud, abikaasaga koos tehtud testamenti muuta, kuigi notar on seda kindlasti testamendi tegemisel selgitanud. See on ka loomulik, sest abikaasade vastastikust testamenti tehes väljendasid abikaasad ühist tahet, mida ei olegi ju ilus hiljem üksinda muutma hakata.

Küll on võimalus, et üle­elanud abikaasa võib pärandvara käsutada, st seda müüa või kinkida – seda klauslit on võimalik ka muuta, aga seda juba testamenti tehes. Arvestades, et üleelanud abikaasa võib üksinda jäädes vajada hooldekodusse minekut ning kui lastel pole vanema ülalpidamiseks vara, ongi võimaluseks kunagise kodu müümine ja saadud raha eest kuni lõpuni inimväärne elu.

Abikaasade testament kaitseb eelkõige abikaasasid endid. Lapsed on tihti suureks kasvanud ja oma osa juba vähemalt mingil määral kätte saanud, üldjuhul nad ei kiirusta vanemate vara kättesaamisega. Probleemid tekivad nn kärgperedega, mispuhul on lapsi eelmistest kooseludest ning just sellistel juhtudel tuleb kindlasti abikaasadel oma tuleviku peale mõelda.

Lahkujal pole probleeme – probleemid tekivad neil, kes maha jäävad. Nii ebameeldiv kui testamendile mõtlemine ja selle tegemine ka ei tundu, tuleb mahajääjate huvides sellega tegeleda. Üha rohkem näeme nooremate inimeste testamente – reisimine ja igasugused ohud on inimesed õnneks mõtlema pannud.

Pärimisleping

Kui aga on soov, et maja või korteriomand läheks üle pärast isiku surma ja tulevane omanik hooldaks praegust, on võimalik sõlmida pärimisleping. Pärimislepingu puhul kehtib ka ainult notariaalselt tõestatud vorm, kuivõrd pärimislepingu sõlmimine pole päris igapäevane toiming, millega igaüks võiks ise hakkama saada. Eriti mõistlik on seda kasutada juhul, kui inimesel lähedasi ei ole, aga hooldamist on vaja ning samas tahetakse kindel olla, et tulevane pärija ikkagi oma kohustusi täidab.

Mis iganes on soov – notarit ei tohi karta. Kulud notarile ei ole suured võrreldes tulevikus tekkida võivate probleemidega, kui oma vara osas jäetakse midagi õigel ajal reguleerimata.

Tagasi üles