/nginx/o/2013/05/09/1739708t1h38d7.jpg)
Kevadel elavneb tööturg ning hakkavad korduma probleemid töölepingute sõlmimisega. Nimelt viimasel ajal on esinenud rohkem juhtumeid, kus ettevõtetes on nõutud proovipäevade tegemist enne töölepingu sõlmimist.
Seadus proovipäevi ette ei näe
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljem aga selgub, et töölepingut ei sõlmita ning on inimest lihtsalt ära kasutatud.
«Siinjuures tahaks märkida, et seadus proovipäevi ette ei näe. Üldnõue seaduse kohaselt on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult,» kirjutab tööinspektsiooni ida inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis. Ta selgitas, et kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud.
Suuliste kokkulepete puhul on raske tõendada lepingu tingimusi. «Kahjuks tööle asudes paljud ei julgegi tingimusi täpsustada, lootes, et lepingu sõlmimisel selguvad ka üksikasjad ,» lausus ta. Samas on seadus näinud ette võimaluse, et kui töötasu ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Laidro sõnul ei ole tööandjal õigus proovipäevi töötajalt nõuda. «Töölepingu seadus on näinud ette katseaja (neljakuuline aeg), see ongi aeg, mil tööandja saab hinnata töötaja võimeid, tervist, teadmisi, isikuomadusi, oskusi», ütles töövaidluskomisjoni juhataja ja selgitas, et selle aja jooksul on ka töölepingu ülesütlemise tähtaeg lühem, milleks on 15 kalendripäeva. Katseaeg algab tööle asumise päevast. Nii nagu on sellel ajal tööandjal võimalus hinnata töötaja oskusi ja omadusi, saab ka töötaja nimetatud perioodil hinnata, kas pakutud töö talle sobib. Seega on ka töötajal õigus öelda katseajal tööleping üles ette teavitades 15 kalendripäeva. «Kui tööandja ütleb töölepingu üles katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu, tuleb seda põhjendada, milles seisnes ebarahuldav tulemus, töötaja aga lahkumise otsust ei pea põhjendama», märkis Laidro.
Jõhvi töövaidluskomisjoni juhataja Heli Laidro kinnitas, et tööandjad pahatihti ei erista tavakeeles kasutatavat «proovipäeva» mõistet - teenus, mida võimaldab töötukassa.