Valmisolek halvimaks

Foto: Repro

Eesti Pank tegi oma mulluse kasumi arvelt 11,5 miljonit eurot provisjone ehk eraldise võimaliku kahju katteks. Võrdluseks, Soome Pank pani kriisiriikide võlakirjade mahakandmise hirmus kõrvale 117 miljonit eurot, Saksa Bundesbank kahekordistas oma provisjonide portfelli.

Eesti Pank ei ole varem provisjone teinud, kuigi Euroopa Keskpanga liikmena oleks võinud eraldisi võimaliku kahjumi katteks teha juba mullu. Eesti Panga teatel on 11,5 miljonit eurot provisjone mõeldud vaid kriisi leevendamiseks tehtud võlakirjaostude ja pankadele antud otselaenude võimalike kahjude katteks. Eesti Pank katab neid riske ühe osana Euroopa Keskpangast vastavalt kapitalivõtmele, mis on 0,26 protsenti.

«Euroala keskpangad, sealhulgas Eesti Pank, on kriisi lahendamise käigus ühiselt võtnud läbikaalutud, kuid siiski suuri riske. Kasvanud riskide maandamiseks on mõistlik osa teenitud tulust eraldisena kohe kõrvale panna,» ütles Eesti Panga president Ardo Hansson.

Kriis pole läbi

«Euroala keskpangaks saades on lisandunud eurosüsteemi kui tervikuga seotud riskid, mis on peamiselt seotud rahapoliitiliste tehingutega,» lisas pank oma teates. Täpsemaid kommentaare pole Eesti Pank valmis jagama.

Euroopa Keskpank on alates ülemaailmse majanduskriisi puhkemisest 2008. aastal jõuliselt sekkunud, ostes abivajavate pankade ja riikide võlakirju ning andes pankadele otselaene. Samast aastast pärineb keskpankade provisjonide tegemise kohustus, sest Euroopa Keskpanga nõukogu leidis, et mõni euroala liige võib osutuda maksejõuetuks.

Euroala liikmena vastutab oma osaga ka Eesti. Euroopa Keskpanga võlakirja portfell oli selle aasta algul 208,7 miljardit eurot ja pankadele on antud laene 1,13 triljonit eurot. Aprilli lõpuks oli pankadele antud laenude portfell siiski kahanenud 852 miljardini.

Keskpankade provisjonide tegemise põhjuseks on hinnang, et euroala räsiva võlakriisi tõttu tuleb keskpankadel ka tegelikult kahjusid kanda. Mullu sunniti erasektorile peale Kreeka võlakirjade vahetus, mis tõi kaasa umbes 75-protsendilise rahakaotuse. Euroala võlakoormus kasvab, kriis pole seega kaugeltki läbi ning ka seni kaitstud olnud keskpangad võivad ühel päeval seista «juuksuritooli» ees ehk olukorras, kus kriisiriikide võlakoorma vähendamiseks tuleb nendegi portfelle maha kanda.