/nginx/o/2013/01/09/1517136t1hf9b7.jpg)
Aasta esimese nelja kuu kokkuvõttes on hasartmängumaksu laekumine kasvanud viis protsenti.
Eestlased on hakanud taas rohkem lotot mängima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud laekumiste osakaal loteriilt, kaughasartmängult ja õnnemänguturniiridelt, teatas rahandusministeerium.
«Eelmistel aastatel oluliselt vähenenud mänguautomaatide arv on viimasel ajal stabiliseerunud ja hasartmängumaksu laekumist veab eelkõige loteriide tarbimise kasv, mis nelja kuu kokkuvõttes oli 7,6 protsenti,» rääkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja asetäitja Sven Kirsipuu.
«Loteriide tarbimist mõjutavad eelkõige elanike sissetulekute kasv, uute loteriide lisandumine ning kuude lõikes suuremate peavõitude loosimine,» lisas ta.
Aprillis laekus riigieelarvesse maksutulu kokku 6,2 protsenti mullusest enam ehk 390,0 miljonit eurot. Laekumise kasvu panustas sarnaselt eelmisele kuule enam tulumaksu ja sotsiaalmaksu laekumine, kogutud käibemaksu kasv oli aga tagasihoidlik.