Kas madalad hinnad ja allahindlused on alati lubatud?

Advokaadibüroo Varul advokaat Triinu Kinkar. Foto: Erakogu.

Kui turgu valitsev ettevõtja kehtestab ebaõiglaselt kõrged hinnad või konkurendid lepivad kokku kõrgemates hindades, on tarbijate kahjustamine selgelt märgatav ning selline tegevus on konkurentsiõiguse kohaselt keelatud. Kuigi see pole nii ilmne, võivad konkurentsiõiguse kohaselt keelatud olla ka turgu valitseva ettevõtja kehtestatud madalad hinnad ja allahindlused või see, et ettevõtjad lepivad omavahel kokku hindades või allahindlustes, kirjutab advokaadibüroo Varul advokaat Triinu Kinkar.

Turumajanduse üks eesmärk on tagada, et tarbijad saaksid õiglaste hindadega suure valiku tooteid ja teenuseid. Olukorras, kus turgu valitsev ettevõtja kehtestab ebaõiglaselt kõrged hinnad või kus konkurendid lepivad kokku kõrgemates hindades, on tarbijate kahjustamine selgelt märgatav ning selline tegevus on konkurentsiõiguse kohaselt keelatud. Kuigi see pole nii ilmne, võivad konkurentsiõiguse kohaselt keelatud olla ka turgu valitseva ettevõtja kehtestatud madalad hinnad ja allahindlused või see, et ettevõtjad lepivad omavahel kokku hindades või allahindlustes.

Eeldatakse, et kui turul on tõhus konkurents, siis tagab ettevõtjate konkurentsisurve tarbijatele õiglase hinna, suure tootevaliku ja hea kvaliteedi. Kui turul tegutseb aga turgu valitsev ettevõtja, ei pruugi turg kõige tõhusamalt ise reguleeruda. Turgu valitseva ettevõtja olemasolu oma olemuselt eeldab, et see ettevõtja ei ole piiratud konkurentsisurvega ja suudab seepärast mõjutada turuprotsesse enda kasuks. Ta võib näiteks määrata ebaõiglaselt kõrged hinnad. Samas võib turgu valitsev ettevõtja valida ka sellise turustrateegia, mis sisaldab äärmiselt madalate hindade kehtestamist. Esialgu võib see tunduda tarbijale kasulik, kuid hinnates olukorda pikemas plaanis, võib ilmneda tarbijate seisukohalt hoopis oluline kahju.

Kahju tuleneb sellest, et turgu valitsevat ettevõtjat iseloomustab sageli suurem finantsvõimekus, mis võimaldab tal ajutiselt tegutseda ka kahjumis või väga väikese kasumiga. Tema konkurendid, kes ei saa kasutada mahukast tootmisest tulenevat kulukokkuhoidu ega tegutseda pikaajaliselt kahjumis, võivad turgu valitseva ettevõtja sellise tegevuse tõttu olla sunnitud turult lahkuma isegi juhul, kui nad majandavad efektiivselt. Nii suureneb turgu valitseva ettevõtja turujõud veelgi ning ta suudab pikas plaanis tõsta hinnad kõrgemale (võrreldes olukorraga, kui ta tegutsenuks tõhusa konkurentsiga turul) või teha järeleandmisi toodete kvaliteedis. Sellisel juhul on tegu nn röövelliku hinnakujundamisega, mida käsitletakse konkurentsiõiguses keelatud turgu valitseva seisundi kuritarvitusena.

Näiteks on konkurentsiamet tuvastanud kaabelleviteenuse täispaketi müüja poolt kehtestatud ebaõiglaselt madala hinna. Konkurentsiameti hinnangul ei vastanud hind ettevõtja teenuse osutamiseks vajalikele kuludele, ei olnud mõistlikus vahekorras teenuse majandusliku väärtusega ning kahjustas konkurenti, tõrjudes teda kaubaturult välja. Madala hinna kehtestamist loetakse turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks ja tarbijale kahjulikuks seetõttu juhul, kui ettevõtja teeb seda konkurentsivastaste eesmärkide saavutamiseks (näiteks konkurendi turult väljatõrjumiseks).

Konkurentsiõigusega võib olla vastuolus ka see, kui turgu valitsev ettevõtja kohaldab spetsiifilisi allahindlusi. Riigikohus on seoses postiteenustega kinnitanud, et allahindlused võivad olla kuritarvituslikud näiteks juhul, kui turgu valitsev ettevõtja kohaldab võrdväärsete kokkulepete korral erinevaid allahindlusmäärasid, või juhul, kui kliendil on õigus saada allahindlust üksnes tingimusel, et teatud protsent toote või teenuse kogumahust tellitakse turgu valitsevalt ettevõtjalt (nn ustavusallahindlus või lojaalsusboonus). Viimasel juhul on tegu konkurente välistava käitumisega, millel võib olla turu sulgemise efekt.

Teine juhtum, kus konkurentsiolukord ei pruugi tarbijatele tagada õiglase hinnaga toodet, esineb siis, kui turul on ettevõtjatevaheline konkurentsi kahjustava eesmärgiga kooskõlastatud tegevus või kokkulepe. See on karistusseadustiku kohaselt ühtlasi kuritegu. Sageli aga ei teata, et konkurentsi võib kahjustada ka selline kokkulepe, millega lepitakse kokku madalad hinnad või kooskõlastatakse allahindluste ja kampaaniate korraldamine. Ka sellisel juhul vahetavad konkurendid oma iseseisva äristrateegia ja omavahelise konkurentsisituatsiooni koostööga ning konkurents turul väheneb, võimaldades allesjäänud turuosalistel pikemas plaanis hinda tõsta või toote kvaliteedis järeleandmisi teha.

Kui sellise kokkuleppega saavutatud kasulik turumõju ületab konkurentsi kahjustamisest tuleneva negatiivse turumõju, võib kokkulepe aga seaduse kohaselt olla erandina lubatud. Sellisel juhul peab olema tuvastatud kokkuleppest tuleneva kasu ülekandumine tarbijatele. Näiteks kinnitas riigikohus teedeehituse riigihanget puudutavas lahendis, et ka madalates hindades kokkuleppimine vastab konkurentsivastase keelatud kokkuleppe mõistele, kuid leidis samal ajal, et kuna konkreetsel juhul sai hankija sellest tulenevalt märksa soodsama hinnaga lepingu, siis on see kokkulepe erandina lubatud. Kui varem oli ettevõtjal võimalik taotleda enne tegutsemist konkurentsiametilt sellise erandi saamiseks luba, siis nüüd ei saa konkurentsiamet ennetavalt enam ettevõtjale seda luba anda ning ettevõtja peab olema ise võimeline hindama olukorra vastamist erandi tingimustele. Selleks on tihti vajalik konkurentsiõigusele spetsialiseerunud advokaatide abi.

Kokkuvõttes on madalad hinnad ja allahindlused tarbijale kasulikud juhul, kui need kujunevad turul tõhusas konkurentsis. Kui madalate hindade kehtestamine ja allahindluste kohaldamine ei tulene aga mitte ettevõtja iseseisvast majandustegevusest, vaid ettevõtjate koostööst või turgu valitseva ettevõtja eesmärgist suruda konkurente turult välja, võib selline tegevus olla konkurentsiõigusega vastuolus.