KPMG pettusekütt: ettevõtja olgu masu ajal alati valvel!

Michael Peer tuvastab kui detektiiv pettusi firmades ja ärisuhetes. Ta resideerib Prahas, kus on KPMG Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni kohtuasjadele pühendunud meeskonna peakontor. Foto: Toomas Huik

Kui headel aegadel toimusid pettused ettevõtetes pigem isikliku kasu nimel, siis kriisiajal on näha uue trendi tekkimist - tööandjat üritatakse alt vedada töökohtade säilitamise nimel, kinnitas audiitorbüroo KPMG pettuste ekspert Kesk- ja Ida-Euroopa regioonis Michael Peer.

Kuidas on see võrratu kriis Teie tööpõldu muutnud? Kas masu tähendab, et pettusi esineb rohkem?

Ettevõtted asuvad praegu justkui kahe tule vahel. Ühelt poolt närib kriis, aga teisalt - kui vaatme otsa põhjustele, miks pettused toimuvad, siis nüüd, kui näiteks inimeste sissetulekust jääb alles 80% või töökohti koondatakse, on inimestel ka petmiseks konkreetne vajadus.

Samas vähendavad ettevõtted praegu ka personali ja pahatihti ei suuda seetõttu ka pettustega võidelda.

Kas teil on praegu rohkem tööd kui kahe aasta eest?

Jah, on küll. Peamiselt selle pärast, et praegu hakkavad pettused pinnale ujuma. Üks konkreetne näide praegusest ajast - see pole Eestist - puudutab juhti, kes pidi selleks, et mitte peakontori rasketele küsimustele vastata, alati eelarve täis saama. Selleks vormistas ta igal aastal mõned lisamüügid, mille järgmisel eelarveaastal tühistas.

Nii pidi ta viis-kuus aastat ka audiitoreid alt vedama, kuid pääseski rasketest küsimustest. Kui rahavoog kokku kuivas ja peakontor vajas raha, mis justkui allüksusesse pidanuks olema kogunenud, pidi juht tunnistama, et polegi midagi ette näidata.

Täna me näeme, et ettevõtted on valmis rakendama uusi meetmeid taoliste asjadega võitlemiseks, tahetakse olla proaktiivsed ja ennetada probleeme.

Kuid pettused toimusid ka buumi ajal, aga siis sageli ei hoolitud sellest, kui mõned sendid või dollarid jäidki laua peale kokku riisumiseks. Kuid nüüd on ajad muutunud.

Milliseid motiive Te näete? Kas puhas ahnus või veel midagi?

Pettuse motiiviks ei ole reeglina puhas ahnus, pettuse toimumist kirjeldaval kolmnurgal on selles servas sõna «vajadus». See võib puudutada inimese hasartmängusõltuvust, võlgu, aga võib puudutada näiteks ka vajadust kallite ravimite järele kasvõi oma emale või naisele. Praegu on ühe motiivina üles kerkinud ka töökohtade säilitamine - paljud on olukorras, et töökohti ei vähendata juhul, kui saavutatakse teatud näitajad. Ja see ei puuduta ainult enda, vaid ka alluvate töökohtade säilitamist.

Ning millised on abinõud, mida Teie ettevõttele pakute?

See koosneb esiteks riskide hindamisest, et määrata riskantsed valdkonnad ettevõtte äris. Seejärel selgitatakse nende hulgast välja kõige kriitilisemad, kus võimalikud pettused tooks kaasa kõige suurema kahju. Siis määratakse kindlaks, milliste kontrollimehanismide abil saaks neid probleeme ohjata ning seejärel uuritakse, ega mõnele mehhanismile pole ebaproportsionaalselt vähe või palju ressurssi raisatud. Näiteks tean olukorda, kus 95 protsendi ettevõtte vara käsutamiseks piisas vaid kahest allkirjast.

Kuidas on Teie tööpõld ajas muutunud?

Pettused on muutunud aastatega palju keerulisemaks, muuhulgas ka arvutite ja skännerite laialdane kasutamise tõttu. Kui varem oli võltsitud dokumentidel ikka näha mingeid lõikumise või kleepimise jälgi, siis nüüd võib lihtsate vahenditega toota praktiliselt identseid dokumente.

Aga pettused on ka palju organiseeritumad, me kohtame oma töös selleks eesmärgikindlalt koostööd tegevaid inimgruppe.

Me oleme kokku puutunud inimesega, keda on koolitatud kindla töökoha saamiseks, ta on selle saavutanud, pettuse ellu viinud ja firmast lahkunud, ning kogu selle aja jooksul on teda toetanud selleks pühendunud grupp.

Kas erinevates piirkondades on ka erinevad käekirjad?

Pettusi näeme üle maailma, lihtsalt praegusel ajal kerkib rohkem pettusi päevavalgele, sest motivatsioon nii pettuste läbiviimiseks kui ka nende avastamiseks on tõusnud.

Ning milline oleks teie üldine soovitus ettevõtteile?

Üldine soovitus on valvel olla. Organisatsioonis toimuvad pettused igal ajal, aga küsimus on, kui suured ja olulised need on. Aga praegu pole aeg olla heauskne, nii töövõtjate kui äripartnerite tegevusel tuleb silm hoolega peal hoida.

Kas see tähendab, et ärevaid aegu arvestades peaks ettevõtte juhid end pettuste teemal harima, et halvimaks valmis olla?

Asi pole niivõrd juhis, kui ettevõttes. Ettevõtte sees tuleb piirid väga konkreetselt selgeks teha, mis on lubatav ja mida käsitletakse pettusena. See on iseäranis oluline multikultuurses ettevõttes, kus eri rahvusest inimestel on erinev taust ja tõekspidamised. Ning ettevõte vajab aktiivset tagasisidet, töötajaid tuleb julgustada oma kahtlustest teada andma.

Küsimus on ka selles, miks töötajad ei kasuta võimalusi probleemidele tähelepanu juhtimiseks. Esimene põhjus on sageli, et probleemi ei märgata.

Teiseks ei usuta sellest midagi sündivat, seetõttu peab igale «vilele» järgnema tegevus. Ning kolmas põhjus on tagasiside - töötajad tahavad teada, et probleemiga on tegeletud ning mis tulemuseni on jõutud. Inimesed peavad teadma, et iga põhjendatud kahtlusega ka adekvaatselt tegeletakse.

Kas teise külje pealt vaadates pole Teie soovitus mitte see, et kõik nuhiks kõigi järgi?

Eesmärk pole üksteise järel nuuskimine vaid see, et inimesed annaks teada, kui nende loogika tõrgub midagi mõistmast. Ning kui asjale on loogiline seletus, siis seletatakse see töötajale lahti. Eesmärk pole orwelliliku õhustiku loomine stiilis «kes jälgib jälgijaid?».