/nginx/o/2009/02/27/141253t1h8f37.jpg)
Koolilõuna ja lastetoetuse kärpimise asemel on mitmed tuntud inimesed asunud kaitsma hoopis mõtet lastetusmaksu kehtestamiseks. Rahvaliidu juhtpoliitikud on selle osas esialgu pigem kahtleval seisukohal ja käivad välja muid ideid laste jaoks raha leidmiseks.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, rahvaliitlane Mai Treial nentis, et lastetusmaks on selline maksuliik, mille arutelu aeg-ajalt ikka üles kerkib. «Lastetusmaks juba nimetuselt ei ole sobilik, sest see riivab väga paljusid sügavalt, kes mitmesugustel põhjustel lapsi ei saa, ehkki väga soovivad,» arvas ta.
Pigem lastetoetusmaks
«Arvan, et päris nii seda maksu kehtestada ei ole õige. Kui see oleks mingi muu nime all, näiteks lastetoetusmaks... Kui me arvame, et me ilma ei saa, siis võiks olla,» arutles Treial.
Treiali hinnangul võiks kaaluda kas lastetoetusmaksu või üldisest maksutasemest mingi protsendi kehtestamist, mis suunatakse laste jaoks. See saaks olla vaid solidaarsusmaks, mida maksaksid kõik. «See peaks olema ühiskonnas leidnud laialdast konsensust, niimoodi ühepoolselt üht lisamaksu teha ei saa,» uskus poliitik.
«On asjad, mis peavad olema väga kindlad: lastele peame raha leidma, panustama inimkapitali. Kuid need otsustused tuleb teha solidaarselt nii, et me kedagi ei riivaks ega solvaks,» oli Treial veendunud.
Eesti Arstide Liit ühines eile lastekaitse liidu ja paljude teiste kodanikuühenduste nõudmisega säilitada üldine lastetoetus ja tasuta koolilõuna ning toetaks nende kärpimise asemel pigem lastetusmaksu kehtestamist. Ka tuntud arst ja tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna pooldas seda ideed.
Liivati idee: terviseedenduse fond
Rahvaliidu juhatuse liige Anto Liivat tõi samuti kõige tähtsamana välja asjaolu, et see ei saa ega tohi olla karistusmaks. «Iga laps peab olema maailma teretulnud ja perekonna loomine on oluline otsustus iga inimese elus. Kui lastetusmaks peaks toimima nii-öelda karistusmaksuna, siis oleks nende maailma tegelikult mittesoovitud laste sotsiaalne hind oluliselt suurem kui see kasu, mida lastetusmaksuna taotlesime,» lausus ta.
Liivat käis välja hoopis mõtte terviseedenduse fondist, kuhu oma võimalustele vastavalt võiksid panustada inimesed, kel lapsi pole. Üks komponent sellest fondist võiks olla nii-öelda lastetusmaks, aga laiemalt oleks fondi eesmärk parandada rahva tervist.
«Rahvusliku jõukuse kasvatamine ei ole võimalik olukorras, kus rahva tervise olukord on nii kehv, nagu viimasel ajal sotsiaalteadlased välja toonud,» põhjendas Liivat oma ideed.
Liivati hinnangul ei tohiks lastetuse komponent siiski toimida sunniraha põhimõttel. «Inimesed peaksid tajuma seda eelkõige ühiskondliku vastutuse projektina, seetõttu peaks siin hoolega kaaluma, et sellest ei tekiks ebameeldiv kohustus. Kas ta on päris vabatahtlik või määrame mingid kriteeriumid, ei oska veel öelda,» lisas Liivat.
«Minu arvates võiks uute euroliidu liikmesmaade rahvatervise edendamiseks luua sellise fondi Euroopa Liidus, mis on seadnud endale eesmärgiks muutuda kõige dünaamilisemaks majanduspiirkonnaks. Kuidas seda teha, kui uute liikmesriikide rahvatervise olukord on nii kehv? Aga selles fondis peaks olema ka meie oma panus.»
Tervise edendamiseks panustamine on Liivati sõnul kinni ennekõike kolmes elemendis: vajalikus infrastruktuuris nagu rattateed, võimlad, terviserajad jms; teiseks väärtuskasvatus ja teavitustöös eelkõige noortele ning kolmandaks tervishoiuteenuste kättesaadavuses.