Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Jaan Männik: Valdo Randpere rikkus infot lekitades Eesti Panga mainet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: E24
Copy
Jaan Männik TV3 saates «Kolmeraudne»
Jaan Männik TV3 saates «Kolmeraudne» Foto: Kaader TV3 saatest

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik ütles intervjuus ajalehele Pealinn, et Valdo Randpere rikkus Eesti Panga kinnisel koosolekul käsitletud siseauditi restruktureerimist puudutavat infot ajakirjandusse andes Eesti Panga mainet.

«See, mis minuga juhtus Eesti Pangas, oli, et mul oli pisut teine vaade kui ühel suurel Eesti erakonnal – küsimuses, kes peaks panga president olema,» ütles Männik Pealinnale antud intervjuus. «Meil peaks olema siiski poliitiline kultuur, kus aktsepteeritakse, et kõik ei mõtle ühtemoodi,» ütles ta.

Üks teieaegne panga nõukogu istung omandas teatavas mõttes legendaarse kuulsuse ja jõudis otsaga ka meediasse. Mis seal istungil täpsemalt toimus?

Minu meelest on sellel istungil räägitu lekkimine kõige piinlikum lugu, mis minuga on toimunud mitte ainult selle viie aasta jooksul Eesti Pangas, vaid kogu minu tööalase karjääri, 40 aasta jooksul. Me lõpetasime ühte koosolekut ja ma palusin, et peajurist ja teised, kes meediaga ametlikult suhtlevad, lahkuksid. Ruumi jäid peale nõukogu veel panga president ja kaks asepresidenti.

Ma olin enne tungivalt markeerinud, et see, mida edasi arutatakse, on väga kinnine, nii et peaks jääma ainult juhatuse ja nõukogu teada. Ma tõstatasin seal nimelt ühe küsimusena, et oleks vaja Eesti Panga siseauditit restruktureerida. Siseauditit juhtis ja juhatab praegugi Henn Oit.

Ja mind tohutult vihastas, et kaks päeva hiljem luges Henn Oit Postimehest, mida mina tema kohta nõukogu istungil olin arvanud. See on minu arvates absoluutne sigadus – viia kinnisest koosolekust informatsiooni ajakirjandusse. Mul oli ju õigus arvata midagi siseauditi funktsioonidest ilma, et see oleks kohe meediasse jõudnud.

Kas saite hiljem teada, kuidas nõukogu materjalid lekkisid?

Esimene inimene, kes kommenteeris minu erakonna loomise ideed, oli Valdo Randpere. Ta ütles Äripäevas, et tema minu erakonnaga ei liitu, kuna mina olen kiitnud Edgar Savisaart.

Kordan veel, et küsimus ei olnud Savisaare kiitmises. Mina võin öelda, ja ka ütlesin, et ta on mõnes küsimuses õigesti otsustanud. Aga see on kuritegu Eestis – eriti Valdo Randpere vaatevinklist.

Randpere (Eesti Panga nõukogu liige – toim) on mulle öelnud, et siiski mitte tema ei andnud seda infot ajakirjandusse, vaid ta läks oma erakonda ja rääkis seal mõne inimesega, kes andsid selle ajakirjandusse.

See, millest Valdo Randpere aru ei saanud, oli, et oma tegevusega ta rikkus Eesti Panga mainet, ja eriti Eesti Panga nõukogu mainet. Ega see ei ole kuidagi positiivne, et kinnistest aruteludest sellised asjad välja lekivad.

Kas teile ei tulnud siiski üllatusena, et te panga nõukogu juhina enam ei jätka?

Näiteks IRL teatas sügisel, et juhul, kui president Ilves esitab minu nime, siis IRL võiks minu kandidatuuri toetada. Sama ütles ka Keskerakond aastavahetusel. Selle aasta esimestel päevadel sain aga kokku Urmas Reinsaluga, kes ütles mulle, et neil pole minu kohta küll midagi kriitilist öelda, aga nad loobuvad minu toetamisest Mart Laari kasuks.

Ega ainult IRLi ja Keskerakonna toetusega eriti kaugele poleks ka jõudnud. Võti on ikkagi vabariigi president. Tema esitab Eesti Panga nõukogu esimehe kandidaadi riigikogule kinnitamiseks. Ma ei tea, kas Ilvesel üldse oli kunagi mingitki plaani minu nime teiseks ametiajaks esitada.

Mis te arvate, kui Jürgen Ligi Reformierakonnast oleks saanud Ardo Hanssoni asemel Eesti Panga presidendiks, kas te oleksite siis panga nõukogu esimehena jätkanud?

(Natuke pikem paus.) Mul on tekkinud üks konflikt Reformierakonnaga. Ja selle konflikti põhjus on, et meil olid erinevad vaated, kes peaks olema Eesti Panga president. Õieti, minu vaade ei olnud ainult minu, vaid nõukogu vaade, sest Ardo Hanssonil (kes valiti Jürgen Ligi asemel Eesti Panga presidendiks – toim) oli viis toetajat.

Kui nõukogu oleks aga toetanud Jürgen Ligi, oleksid edasised protsessid võinud olla jah hoopis teised. Poleks tekkinud seda konflikti minu ja Reformierakonna vahel. Ei ole välistatud, et Eesti Panga president võiks olla poliitilise taustaga inimene. Ei ole välistatud. Aga oleks soovitatav, ja tunduvalt parem, kui ta ei oleks tugeva poliitilise taustaga. Ja selline vaatenurk maksis mulle minu ametikoha.

Tagasi üles