/nginx/o/2013/04/15/1692322t1hafdd.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi leiab erinevalt erakonnakaaslasest Aivar Sõerdist, et Kreeka võlakirjaostudelt teenitud kasumist loobumine Kreeka kasuks ei ole viga.
Ligi: Kreeka võlakirjaostudelt teenitud kasumist loobumine pole viga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka finantsplaanis on Euroopa Keskpanga ehk eurosüsteemi Kreeka võlakirjaostudelt (intresside ning nominaal- ja soetushinna erinevuse arvel) teenitud kasumist loobumine Kreeka kasuks. See ei ole seotud Kreekale laenamise ega garantiide andmisega, seega mitte EFSFi ega ESMiga, mida on otsustanud rahandusministrid, valitsused ja parlamendid. See fakt ei ole mingi värske uudis ega sea Kreeka programmi kahtluse alla, vaid on osa temast tulemusega, et Kreeka maksevõime on parem ning laenud ja garantiid kindlamad. Erinevalt Aivar Sõerdist ei oska mina seda kahetseda ega veaks pidada ja väidan, et see on paljude Kreekat puudutavate otsuste seas kõige valutum üldse.
Ka teated Küprose programmi luhtumisest on liialdatud – see hoopis käivitus äsja ja enne kiitis selle heaks ka meie riigikogu. Ainus tuntav segadus hoiustajate seas pärineb Küproselt endalt ja teisiti see ei saanudki olla. Küprost on kogu aeg kirjeldatud kui erilist juhtumit, kus hoiustajate päritolu ning riigi finantsmudeli tõttu tuleb rakendada ka teistsuguseid abinõusid kui teistes programmiriikides. Ent kuni 100 000-euroste hoiuste kaitse Euroopas sai selle käigus isegi jõuliselt rõhutatud, isegi kui Küprose juhtumil oli tegu mõningase juriidilise erinevusega.