Ross soovitab rohkem maksustada tarbimist ja saastamist

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Röövitud rahasumma suurust pole seni avalikustatud.
Röövitud rahasumma suurust pole seni avalikustatud. Foto: Caro / Scanpix

Eesti Panga asepresident Märten Rossi sõnul näitavad analüüsid, et praegune sotsiaaltoetuste, sealhulgas ka pensionide süsteem ei ole jätkusuutlik, sest ei lase kohustusi vajadusel kahandada. Rossi hinnangul võiks süsteemi muutes jätkata suunda, et kanda maksukoormust tööjõult enam tarbimisele.

«Samas - tahad või ei taha - viib analüüs järelduseni, et praegune sotsiaaltoetuste süsteem ei ole jätkusuutlik. Kõige ilmsem on see vanaduspensionide puhul, kus rahastamisvajak on kõige suurem, kuivõrd praeguse indekseerimissüsteemi tõttu puuduvad võimalused kahandada kohustusi maksubaasi vähenedes,» kirjutab Märten Ross Postimehe arvamusartiklis.

«Kui praegusi reegleid ei muudeta ja majanduse maht kahaneb, ei kohandu pensionisüsteem jätkusuutlikule rajale vist enam kunagi. Praktilises elus tähendab see tõsiasja, et kui varem oli meil silme ees mingi optimaalne suhe pensionide ja riigi tulude vahel, siis pärast majanduslangust on see ootamatult muutunud.»

Tema hinnangul eeldab sotsiaaltoetuste jätmine praegusele tasemele või isegi suurendamine seega vastavalt muude kulude vastu tahtmist kärpimist või maksukoormuse tõstmist.

«Üks on aga selge. Kui riigi kulusid majanduse keskpikka reaalsust arvestades ei kärbita, kasvab nende osakaal majanduses neil aastail hüppeliselt. Samas suurusjärgus peaks siis olema ka maksutõus,» märgib keskpanga asepresident.

Ross leiab arutledes, et kui edasisi samme astuda, oleks majanduspoliitiliselt soovitatav lähtuda varem paika pandud strateegilistest eesmärkidest: «Püüda jätkata maksukoormuse ülekandmist tööjõult tarbimisele. Ehk siis tööjõutulu ja sotsiaalmaksudelt tarbimisele ja näiteks saastamisele.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles