:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/05/05/1732926t1h0d9d.jpg)
Nii ettevõtted kui ka eraisikud kauplevad hambavalgendustoodetega, mis on kõrge vesinikülihapendi sisalduse tõttu Euroopa Liidus kas keelatud, või lubatud kasutada üksnes hambaarsti järelevalve all.
Populaarsed hambavalgendajad on tegelikult jaemüügis keelatud kaup
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suuhügieenitooteid müüv ettevõte Pacific Trade OÜ kirjutab oma veebipoe «Julge Naeratada» koduleheküljel, et firma eesmärgiks on tõsta inimeste enesekindlust, et julgetaks rohkem naeratada ja elust rõõmu tunda. Seda üritab ettevõte saavutada müües hambavalgendusplaastreid, mis on kõrge vesinikperoksiidi sisalduse tõttu Euroopa Liidus jaemüügis keelatud.
Jutt käib korporatsioonile Procter & Gamble kuuluva brändi Crest hambavalgendusplaastritest, mis koguvad keelust hoolimata vabamüügis populaarsust. Neid ei pea Euroopa Liit aga piisavalt ohutuks, et inimesed võiks iseseisvalt kodus kasutada.
Hambaarstide liidu president Piret Väli kinnitusel võib siin jaemüügis olla vaid tooted, mis sisaldavad vesinikperoksiidi kuni 0,1 protsenti. Brändi kodulehelt selgub, et näiteks Pacific Trade OÜ poolt müüdav Crest 3D Whitestrips Professional Effects sisaldab 10 protsenti vesinikperoksiidi ja Crest Whitestrips Advanced Vivid 9,5 protsenti vesinikperoksiidi.
Tooteid, mis sisaldavad vesinikperoksiidi 0,1 kuni 6 protsenti tohib müüa vaid hambaravi kabinetis pärast patsiendi suuõõne põhjalikku läbivaatust. Ka peaks terviseameti kinnitusel tegema arst esimese valgendusprotseduuri ja hindama seejärel suuõõne tervist. Juhul kui kaebuseid ei teki, saab patsient kuuri kodus jätkata.
Hambavalgendamise tulemusel võivad tekkida igemetele keemilised põletused või ärritus. Terviseamet toob välja, et hambad võivad tundlikuks muutuda, valu põhjustada ja kahjustada võib saada email.
«Arst peab enne teadja pilguga vaatama suu üle, et pärast ei oleks komplikatsioone - et igemed oleks terved, et täidised ei laseks läbi, et ei oleks kaariest. Vesinikülihapend ärritab ja hambad muutuvad hellaks,» rääkis Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku juht doktor Mare Saag, kelle sõnul on hammaste valgendamine meditsiiniline protseduur.
«Oleme teie poolt viidatud Euroopa Liidu määrusega täiesti kursis ning oleme seda ka tervisekaitseametiga arutamas, seega hetkel rohkem kahjuks seda teemat kommenteerida ei saa,» vastas «Julge Naeratada» poe tootejuht Sander Ainong kirjalikult.
«Sellist toodet tavatarbijatele müüa ei tohi. Ilmselgelt on sellisel juhul tegemist rikkumisega. Paraku ei oska kommenteerida, mida sellises olukorras arutada on,» kommenteeris Ainongi vastust tarbijakaitseameti avalike suhete juht Hanna Turetski.
Tollil probleem märgistusega
Samas on Ainong jätnud vastamata küsimusele, kas ta teab, kui palju vesinikülihapendit tema poolt müüdavad tooted täpselt sisaldavad. Seda ei ole kirjas ka «Julge Naeratada» poe koduleheküljel. Vastuse jääb võlgu ka Pacific Trade OÜ juhatuse liige Gert-Kristjan Rungi, kes pakub, et see võib jääda umbes 6 protsendi kanti.
«Nende toodete nõuetelevastavuse kontrolli teeb tülikaks asjaolu, et kuni 0,1 protsendise sisalduse korral ei pea see olema märgitud toote pakendile,» selgitas maksu- ja tolliameti tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist Lauri Aasmann. «Seega, kui välismaalt tuuakse või tellitakse omatarbeks hambavalgendusplaastreid, mille pakendile ei ole vesinikperoksiidi sisaldus märgitud, siis ei saa teha järeldust kas see vastab nõuetele või mitte,» lisas Aasmann.
«Oleme terviseametiga kokku leppinud, et tarbijakaitseamet viib läbi kontrollostu, kuid menetleb, vajadusel testib terviseamet, kuna tarbijakaitseametil puudub nendeks tegevusteks pädevus,» lubas Turetski.
Terviseameti kemikaali ja tooteohutuse büroo peaspetsialist Natali Promet ütles, et juulist lubatakse 0,1 kuni 6 protsendilise vesinikülihapendi sisaldusega hambavalgendustooteid müüa üksnes hulgimüügis hambaarstidele. Seejuures peab hulgikaupleja esitama majandustegevusteates Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori järgi asjakohase tegevuse nimetuse ja koodi. «Selline muudatus piirab hambavalgendustoodete kättesaadavust tarbijale,» loodab Promet.
Procter & Gamble suuhügieeni kommunikatsioonidirektor Michelle Vaeth ütles, et ehkki Cresti hambavalgendusplaastreid müüakse näiteks Ameerikas ja ka paljudes teistes maailmariikides jaemüügis, austab ettevõte iga riigi regulatsioone.