/nginx/o/2008/05/16/41316t1h932f.jpg)
Eesti Arstide Liit ühineb lastekaitse liidu ja paljude teiste kodanikuühenduste nõudmisega säilitada üldine lastetoetus ja tasuta koolilõuna ning toetaks nende kärpimise asemel lastetusmaksu kehtestamist. Tuntud arst ja tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna pooldab seda ideed.
«Mina arvan küll, et see on hea idee. See aitab nendel, kellel oma isiklikele lastele kulutusi pole vaja teha, toetada neid, kellel on lapsed,» ütles Mardna Reporter.ee'le.
Nõukogude ajal oli lastetusmaks üks nendest maksudest, mis tollast riigiaparaati üsna hästi täitis. Lastetusmaks lõppes siis, kui naised sai 45- ja mehed 50-aastaseks.
«See süsteem peaks olema natukene teistmoodi,» rääkis Mardna. «Nõuka ajal oli palju arstide vahel sebimist. Otsiti neid tõendeid, et ma ei ole füüsiliselt võimeline last saama ja selle tõendi alusel vabastati lastetusmaksust.»
Tema arvates peaks inimene andma osa oma sissetulekust riigi käsutusse ka siis, kui ta ei ole füüsiliselt võimeline lapsi saama.
Kui aga lastetusmaksu ideest asja ei saa, siis võib mõnele perele lastetoetustest ja tasuta koolitoidust ilma jäämine olla väga ränk.
«Lapsevanemad, kellel tõepoolest ka raha ei ole, hakkavad kokku hoidma toidu arvelt,» rääkis Tagli Pitsi Tervise Arengu Instituudist. «See tähendab oluliselt kesisemat toidulauda lastele. Kõige suurem oht on selles, et lapsed jäävad sisuliselt nälga.»
Lastetoetus on arstide hinnangul Eestis naeruväärselt väike, kuid paljude perede jaoks on ka see väike summa väga oluline.