Lugeja küsib: kas ma ei peaks suvel kuumaveekraanist tuleva leige vee eest vähem maksma?

Lugeja tahaks suvel leige vee eest vähem maksta. Foto: Urmas Luik

«Talvel köetakse kortermaju keskküttega ja tänu sellele on ka soojaveekraanist tulev vesi soojem võrreldes perioodiga, mil maja keskküttega ei köeta. Talvel on kraanist tulev soe vesi nii kuum, et peab selle praktiliselt külma veega pooleks jagama, et vesi oleks parajalt soe. Tänu sellele maksan ka sooja vee eest vähem, kuna kulutan seda tänu külma vee lisamisele vähem. Kuid nüüd, kui maja ei köeta nii intensiivselt, siis on ka soojaveekraanist tulev vesi kõigest leige ja kulutan seda palju rohkem. Kas ma ei peaks siis praegu sooja vee eest vähem maksma? Vahe on praktiliselt kahekordne!» soovis Tartus Anne tänaval elav Tarbija24 lugeja teada.

Vastab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Margus Sarmet.

Ega soe vesi katlamajast tule, seda tehakse nii talvel kui suvel trassis ringleva kesküttevee baasil iga maja soojussõlmes soojusvahetiga kohapeal. Seejärel jagatakse sooja vee toomiseks läinud energia toodetud vee kogusega. Kui uurite majale esitatavat soojuse arvet, siis seal esitatakse see soojendamiseks läinud energia megavatt-tundides.

See tähendab, et maja maksab soojatarnijale tarnitud kilovatt-tundide ehk energia mittesoojendatud kantmeetrite eest. Kui soojaks konkreetses majas soe vesi suvel lastakse, ei mängi sel juhul maksmise osas rolli. Ehk kui võtame, et rassist tulev vesi on +5 kraadi, siis ei ole vahet, kas maja teeb sellest ühe kandi 55-kraadist vett või kaks kanti 25-kraadist vett.

Samas peaks soojussõlmest väljuma nii suvel kui ka talvel sama temperatuuriga vesi, hoidmaks ära katlakivi teket (liiga kõrge temperatuuriga vesi) ja bakterite levimist (liiga madala temperatuuriga vesi). Seega on tegelikult asi selles, et ilmselt tarbitakse suvel sooja vett vähem ja vesi lihtsalt jahtub torudes enne korterisse jõudmist maha.