Kui taanlaste Hanne Beeri ja Ove Bendtseni lapsed nende suurest ja kulukast kodust laia maailma oma unistusi püüdma lendasid, otsustas abielupaar ka oma elus olulise pöörde teha ning kolida ümber energiasäästlikku külakesse, sest kõledaks jäänud maja kaikus tühjusest.
Madalenergiaeramud pole enam ammu tulevikuutoopia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanne ja Ove võtavad mu vastu taanlaslikult tagasihoidliku viisakusega ja ütlevad kohe, et ega neil mingit heureka-sõnumit polegi justkui edastada. Kolimine madalaenergiamajja selleks spetsiaalselt arendatud Stenløse Southi nimelises külakeses, mõnekümne kilomeetri kaugusel suurematest linnadest Kopenhaagenist ja Roskildest oli neile lihtsalt järgmiseks loogiliseks jätkuks eluteel.
«Kokkuhoidlikud ja korraarmastajad oleme alati olnud,» selgitab perenaine Hanne. «Eelmises majas oli meil suur bassein, mida keegi kunagi ei kasutanud, sest seal oli vesi alati liiga külm,» muigab peremees Ove, et puudust nad palju väiksemas majas millestki tegelikult ei tunne.
Majja astudes ei reeda esmapilgul miski teadmist, et hoone peidab endas mitmeid erilisi tehnoloogiaid, mis kõik kokku aitavad majal funktsioneerida ja oma elanikke teenindada nullenergia piirimail. Pigem võiks Hanne ja Ove kodust kõnelda kui skandinaavialikult maitseka ja praktilise sisekujunduse musternäidisest.
Kokkuhoid iseenesest
Stenløse South on Põhja-Euroopa suurim madalenergia-küla, mille 76 hektarile mahub kokku 750 madalenergiahoonet, valmis on neist ehitatud enam kui kolmsada. Energia- ja keskkonnasäästlikus külakeses asuvad nii ühepereeramud, ühiselamulaadsed korterelamud eakamatele, sotsiaalmajad, üürikorterid kui ka mitmed hoolduskeskused – kõik valminud samadel, energiat säästvatel põhimõtetel.
Kui Stenløse Southi piirkonda arendama hakati, tegi Egedali vallavalitsus otsuse, et arendusprojektid peavad olema teostatud ning saavutama tarbimises poole väiksema energiakulu, kui on kirjas Taani ehitusseadustes – nii otsustasid vallajuhid ja ehituseksperdid kohe alguses vaadata tulevikku.
Hanne ja Ove maja kulutab aastas energiat ligikaudu 15 kWh/m² kohta. Kokku kogutakse ka vihmavesi, mida kasutatakse WC loputuskastis ning näiteks ka pesu pesemiseks ja aias kastmiseks. «Ei, meie tualetis pole kollakas vesi, nagu paljud meie külalised kõigepealt küsivad,» muigab Hanne ja tirib mu kättpidi WCsse, et saaksin selles ise veenduda – tõesti, vesi on puhas ja läbipaistev nagu igas teises korralikus kodus.
Kui tavapärane pere kasutab üldjuhul kuus 6–9 kuupmeetrit puhast vett, kulub siin majapidamises seda kõigest 2–3 kuupmeetri jagu kuus. «Me ei pea vett selleks spetsiaalselt kokku hoidma,» kinnitavad majaomanikud. «Aga me pole kunagi ka laristanud, ei siin ega ka eelmises majas.»
Kohanemine võtab aega
Kuigi külastan Hanne ja Ove kodu südatalvel, kui väljas on miinuskraadid ja õues paks lumi veel maas, on majas sees mõnus ja soe. Suuri ja kobakaid radiaatoreid selle maja sisekujundust aga ei paista kaunistavat – kogu sisekliimat juhitakse targast juhtimiskeskusest, mis mahub ruumisäästliku hoone abiruumi, seda kastikest kutsub peremees maja ajuks. Loomulikult toimib majas edukalt soojatagastus ehk ühtki soojakraadi niisama tuulde ei lennutata ja raisku ei lasta. Et kodu aasta läbi soe oleks, kulub siin majas umbes nelisada eurot aastas.
«Meie jaoks polnud siia kolimine mingi imetegu, sest oleme terve elu elanud säästlikult,» selgitab Hanne, «pigem sobitus sedasorti madalenergia-maja lihtsalt meie elustiiliga.» Ka suur osa mööblist on Hanne enda kätetööga vanast uueks taastatud.
Ove sõnul kulus esimene aasta siiski süsteemide seadistamisele, sest kohe on keeruline kõiki madalenergiahoone võimalusi oma igapäevatoimetustega sünkroniseerida – inimeste harjumused, lähenemised ja soovid on lihtsalt erinevad ja lähtuvad aastaajast, kellaajast ja paljudest teistest teguritest. «Nüüdseks võib öelda, et kõik süsteemid on meie elustiiliga kohandatud ja optimaalseks timmitud,» kinnitab Ove kolm aastat pärast kolimist.
Lisainfo
2007. aastal pälvis Stenløse Southi arendusprojekt Rockwooli innovatsiooniauhinna. Hoonete ehitamisel on kasutatud Rockwooli kivivilla tipptehnoloogial põhinevaid tooteid, et tagada soojapidavus, hoonete kestvus ja tuleohutus.