Lugeja küsib: mida saab ühistuta majas teha prügi korjava naabriga?

Mis ühe naabri jaoks on prügi, on teise jaoks hädavajalik kraam. Foto: Sille Annuk / Postimees

«Meie majal puudub korteriühistu. Pool majast kuulub ühele isikule (ülemise korruse kaks korterit) ja alumisel korruse kaks korterit, mis kuuluvad eraldi isikutele. Probleeme põhjustab ülemiste korterite omanik, kes rendib välja elupinda üürnikule. Üürnik korjab maja ümber ja üldkasutatavatesse ruumidesse ning hoovi prügi, hoovis asub vana kastauto, mis kuulub ülemisele omanikule, mille kast ja kabiin on üürniku poolt täis korjatud arvuti- ja elektroonilisi jäätmeid, kus narkomaanid jm asjast huvituvad neid jäätmeid hoovi laiali loobivad. Pidevalt vedeleb maja seinte ääres ülemiste korterite pooliku remondi käigus ja ei tea kust kokku veetud kraami, prügikotte. Maja keldris hulguvad tundmatud isikud, kellele on ülemine omanik andnud loa seal viibida,» kirjutab lugeja.

«Teine ülemine korter, mis ei ole täielikult remonditud, on välja renditud noormehele, kellel on tugev alkoholiprobleem, kes suitsetab ja paneb ohtu hoone ja elanike turvalisuse ja rikub kodurahu. Tihti ööbib seal võõraid isikuid, kes tarbivad alkoholi.
Alumised kaks korterit on ostetud ülemiste korterite omaniku käest, kes siiani võimutseb halvas mõttes ja kellel terve omanikutunne puudub. Teda ei huvita suvel majaümbruse korrashoid (niitmine) ja talvel (lumerookimine), üldkasutatavate ruumide näiteks koridori puhtus. Kas on võimalik, meil kahel all elaval korteriomanikul kehtestada kodukord vm, mis reguleeriks majaelanike ja üürnike käitumist, mis oleks seadusega kehtiv või mõni muu võimalus sellest olukorrast välja tulla? Suusõnaliste märguannete peale ülemine omanik ei reageeri, põikleb, ei võta telefoni jne. Olukord on muutunud talumatuks,» kurdab naaber.

Vastab jurist Andry Krass Kvatro Kinnisvarahaldusest.

Kui olukord on muutunud talumatuks, siis saab seda lahendada ülemiste korterite omanikule korteriomandi võõrandamise nõude esitamise kaudu.

Korteriomandiseaduse paragrahv 14 kohaselt on korteriomanik kohustatud oma korteri maha müüma, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks. Korteri võõrandamisotsus on langetatud, kui selle poolt on üle poolte korteriomanike häältest. Kuna antud juhul on ülemise korruse korterite omanikul 1 hääl ning alumise korruse korteriomanikel kokku kaks häält, siis on otsuse vastuvõtmiseks vajalik korteriomanike häälteenamus saavutatav sõltumata ülemiste korterite omanikust.

Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.