/nginx/o/2013/03/27/1659956t1h85c2.jpg)
Kuigi rahaturud ootavad vastupidist, kinnitas eurogrupi ametnik Brüsselis, et Sloveenia pääseb Küprose või Kreeka saatusest ega lähe Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) kontrolli alla.
Sloveenia pääseb Küprose ja Kreeka saatusest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sloveenia peab alustama paganama kiiresti reforme, siis ta pääseb programmiriigi staatusest,» ütles ametnik.
Kuna tegemist ei ole ametliku kõneisikuga, ei tohi ajakirjanikele infot jaganud ametnikku nimeliselt tsiteerida.
Teenis rämpsreitingu
Ametnik märkis, et eurogrupi käsutuses olevate andmete järgi riik abilaenu ei vaja ja saab ise hakkama. Peamine probleem, mida Brüssel näeb, on riigi suletus välisinvesteeringute ees.
«Välisinvesteeringud on olnud Sloveenias keelatud,» märkis eurogrupi juures töötav ametnik.
Sloveenia suuremad pangad, mis vajavad päästmist, on riigi omanduses. Kolme suurema panga rahavajaduseks on hinnatud kaks miljardit eurot.
Euroala eeldab, et Sloveenia alustab suuremahulist erastamist.
Tuleval nädalal kogunevad euroala rahandusministrid, ühe küsimusena on päevakorras Sloveenia majanduse olukord. Samuti riigi valitsuse esitatud pankade restruktureerimise kava.
Reitinguagentuur Moody’s langetas Sloveenia reitingu teisipäeval rämpstasemele ehk varasemalt Baa2-lt Ba1 peale. Põhjuseks toodi riigi pangandussüsteemi nõrkus, riigirahanduse allakäik ning rahvusvahelise abipaketi üha suurenev tõenäosus.
Moody’s jättis reitingu väljavaate negatiivseks, mis tähendab, et võimalik on selle edasine langetamine. Rahaturud ootavad, et euroala annaks riigile abilaenu, millega kaasneks majandusprogramm ehk programmiriigi staatus.
Ka Moody’s arvab, et välisabi vajadus kerkib üles.
«On tõenäoline, et Sloveenial läheb tarvis teiste riikide tuge, välisabi,» hoiatas reitinguagentuuri Euroopa riigivõlakirjade osakonna juhataja Yves Lemay.
Vaatamata oma väiksusele – Sloveenias elab vaid kaks miljonit inimest – on riik tõmmanud endale finantsturgude kõrgendatud tähelepanu.
Sellega saaks Sloveeniast kuues euroala liikmesriik, mis euroliidu finantsabi vajab.
Moody’se hinnangul on Sloveenia pangavarade kvaliteet 2012. aastaga «oluliselt halvenenud» ja «halveneb majanduskeskkonna nõrkuse tõttu veelgi».