«Üle kümne aastat tagasi oli mul läbikäimine ühe naisterahvaga, st kohtusime vahel, kuid mingit suhet või kooselu ei eksisteerinud ja lubadusi ei jaganud. Tema väitis, et ta lapsi ei saa, kuna tal on mingid probleemid emakaga vms ning seega kaitsevahendeid pole vaja kasutada. Olime kolm korda selle aja jooksul ka vahekorras. Kui viimasest kohtumisest oli möödas mitu kuud, saatis temake SMSi, kus teavitas mind, et on rase ja ootab minult last. Saatsin siis talle vastu sõnumi, et mina last ei taha ning kui ta vajab abordiks raha, siis helistagu,» kirjutab mees.
Lugeja küsib: kas naisel on õigus isa vastuseisust hoolimata laps ilmale tuua?
«9 kuu möödudes helistas selle naise sõbranna ja teavitas, et nüüd sündis mul laps. Kui aus olla, siis ma ei osanud mingit seisukohta võtta. Kui laps oli aastane, siis tõi mulle kohtu käskjalaga koju hunniku pabereid, kus ta nõudis, et lapse omaks tunnistaksin ning talle elatist maksma hakkaksin. Saime kokku ning jõudsime kohtuvälisele kokkuleppele. Lasin end isana siis sünnitunnistusele kanda ja olen maksnud siiani elatist vastavalt kokkuleppele. Kuna naine on venelanna, siis otsustas ta ainuisikuliselt lapse panna vene lasteaeda ja hiljem ka vene kooli, kuulamata ära minu kui isa arvamust. Kuna elatise miinimum tõusis, siis tahab tema saada 180 eurot kuus lapsele elatist. Minul on tunne, et naine tegeleb lihtsalt väljapressimisega. Mul on endal juba aastaid pere, olen õnnelikult abielus ja mul on 5-aastane tütar. Kas tõesti on Eesti riigi seaduste järgi naisel õigus ka isa vastuseisust hoolimata laps ilmale tuua ja pärast mehele alimendid peale surada? Kas mul on mingi võimalus asi kohtusse anda ja nõuda elatise maksmise tühistamist?» kirjutab mees.
Vastab jurist Hanna Kivirand õigusbüroost Puurits & Partnerid.
Otsuse raseduse katkestamise kohta saab teha vaid naine ise, ükski inimene, sh lapse isa, rasedat naist selleks sundida ei saa. Seda isegi olukorras, mil laps ei ole mehe poolt soovitud. Täiskasvanud isikud on võimelised aru saama, et kaitsmata vahekorra tulemuseks võib olla rasedus ja seega tuleb otsus võimaliku raseduse suhtes vastu võtta enne vahekorda astumist, tagantjärele vahekorra tagajärgedega Teie poolt soovitud viisil tegeleda ei ole võimalik.
Samuti ei saa välistada ülalpidamiskohustust lapse suhtes, keda isa ei soovinud. Kui seadusandlus sellise võimaluse pakuks, oleks mingi osa lastest oluliselt kehvemas olukorras, kui need lapsed, «kes olid soovitud». Seega lasub Teil ülalpidamiskohustus oma mõlema lapse ees, mis väljendub esimese lapse puhul elatise maksmises, sest Te ei ela lapsega koos (ja eelduslikult ei osale ka lapse kasvatamises sellisel määral, mis võimaldaks Teid vabastada elatise maksmise kohustusest).
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.