/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2010/01/08/293721t1h85cb.jpg)
Paar aastat tagasi poleks keegi osanud arvata, et Mart Laarist võiks saada Eesti Panga nõukogu esimees. Pigem eurovolinik või soodsate asjaolude kokkulangemisel veel kord peaminister.
Andrus Karnau: auamet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahekordsest endisest peaministrist Laarist tuleb kindlasti asjalik keskpanga nõukogu esimees. Ühest asjast on kahju. Milton Friedmani ja Margaret Thatcheri fännina võiks ju Laar ajada stiilset parempoolset poliitikat, aga tema käed on uuel positsioonil seotud. Eesti Panga nõukogul rahapoliitikasse asja pole. Või üldse poliitikasse, sest keskpank peab tegema oma otsuseid sõltumatult valitsusest.
Laar riigikogus küsimustele ei vastanud, aga lühikesel kohtumisel ajakirjanikega ütles ta paar lauset, mis üsna selgelt kinnitasid, et Laar ei kavatse jätkata Jaan Männiku joont keskpangas.
«Nõukogu ülesanded on seadusega määratud. Nõukogul on alatasa soov ronida kuhugi mujale, aga see soov ajab kõik asjad segamini ja tõkestab pangapresidendil oma ülesannete täitmist,» ütles Laar.
Männik andis keskpanga nõukogu esimehele uue mõõtme, olles sõnakas ühiskonnaasjades kaasarääkija. Tema eelkäija Mart Sõrg oli pigem vaikne teadlane, kes suuri sõnu teha ei armastanud.
Küll aga polnud ei keskpanga tegevjuhtkond ega ka Toompea poliitikud rahul Männiku sooviga kaasa rääkida Eesti Panga otsustes. Teda nähti kõrvalisena, kes tahab trügida valitute marjamaale, aga ka keskpanga sõltumatuse kuvandi lõhkujana.
Laar kinnitas, et ta Männiku eeskuju järgida ei kavatse ja püsib seatud raamides. Võtab teadmiseks eelarve, korraldab siseauditit ja nõustub mõne ametnikukandidaadiga. Uut pangapresidenti Laar valima ei pea, sest tema ametiaeg lõpeb enne Ardo Hanssoni oma.
Männiku agenda koosnes kahest mõttest: Eesti Pank peab rohkem end avama ja vähem kulutama. Ei ühes ega teises Männiku edusammud eesmärkide saavutamisel suured ei olnud, aga see-eest läksid need rahvale südamesse. Intressimäära olemust on keeruline mõista, aga Maardu mõisast saab aru iga päevalehe lugeja.
Männik agenda pärines Res Publica liini poliitikuilt, kes ta keskpanga nõukogu juhtima valisid. Keskpangavaenulik retoorika oli ilmselt osaliselt mõjutatud ka Res Publica rahastajate kibestumisest.
Laari retoorikas pole kuluefektiivsust ega suuremat avatust. Laar rääkis hoopis sellest, et keskpank peaks enam pühenduma akadeemilistele uuringutele, millel oleks ka käegakatsutav tulemus.
Tõepoolest, vähem populismi ja rohkem mõistlikku analüüsi, sest see on ka ainus valdkond, milles keskpank saab olla väga tugev ning ka kasulik Eesti ja Euroopa majandusele. Tõotab tulla hea nõukogu esimees.