Kartuli mahapanekuga ei tasu tänavu kiirustada

Kes suvel varakult värsket kartulit soovib, peab põllu kattelooriga katma. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kuigi mõni Lõuna-Eesti talunik pani kartuli maha juba aprillis, jääb õige kartulipaneku aeg tänavu mai lõppu.

«Ma tean, et Lõuna-Eestis pani üks talunik kartuli maha juba 22. aprillil, tal on põld lõunapoolsel küljel ja varjulises kohas ning eks ta pani loori ka peale,» rääkis Jõgeva sordiaretusinstituudi kartuli osakonna juhataja Aide Tsahkna. Kuna agrometeoroloogide sõnul on tänavune kevad jäänud poolteist nädala hiljaks, siis enne 20. maid ilmselt suuremat kartulipanekut ette võtta põhjust pole. «Kui muld läheb soojaks, siis miks mitte panna, ega siis pole mõtet kuupäeva vaadata,» lisas ta.

Vanarahva tarkuse järgi on parim aeg kartulipanekuks siis, kui toomingad õitsevad. Tsahkna sõnul võib eelidandatud kartuli panna maha ka veidi varem, kui toomingaõied on alles pungas. Hoolimata külmast kevadest on värske kartuli armastajatel praegu viimane aeg tuua kartulid keldrist välja ja panna need idanema, sest istutamiskõlbliku idu arenemiseks kulub vähemalt kolm-neli nädalat.

Turvas aitab

«Kui oma väikselt aiamaalt tahate varakult saaki saada, siis tuleb kasti panna kiht turvast, sinna peale kartulid ja katta see taas turbaga,» jagas kartuliaretaja Tsahkna näpunäiteid. Karuleid võib ühes kastis olla paar kihti ning eelidandamiseks sobib puidust kast paremini kui plastmassist. «Turvas hoiab niiskust ja siis hakkab  idu rohkem arenema,» selgitas asjatundja. Eelidandamiseks sobib tavaline turvas ning kui see kipub ära kuivama, siis võib seda pisut kasta. Suuremate koguste idandamiseks on olemas spetsiaalsed kastid.

«Kui tahad kiiremini saada, siis võib kastid panna soojemasse (u 20–25 kraadi) ruumi, siis areneb see kiiremini. Kui on pikemat aega võimalik hoida, siis sobib ka 8–12-kraadine ruum,» rääkis Aide Tsahkna. Oluline on, et koht oleks soe ning poleks valge. «Kui kartul on keldris, siis tuleb talle nn pimeidu, mis on selline nõrgakene. Kui ta on poolvalges, siis areneb pooltöntsakas idu, mis kergesti ära ei murdu ja on elujõuline,» selgitas Tsahkna. Turbakastis olles tulevad lisaks idule välja ka väiksed juurekesed. «Selline kartul saab hoo sisse ja areneb mullas kiiremini,» selgitas asjatundja eelidandamise mõtet.

Kuigi tänavune kevad on tavapärasest hilisem, praegu kartulitega mässama hakates jaanipäevaks saaki loota pole. «Võib-olla juuli alguseks saate, kui valida varajane sort, sest neil on vegetatsioon lühem ja algareng kiirem,» arvas Tsahkna.

Kõige varasemad sordid, mida Eestis ka juba aastaid kasvatatud on, Hollandi sordid Arielle ja Impala ning Saksamaalt pärit Flavia ja Solist. «Eelidandatud kartul hakkab viie kraadiga edasi kasvama, aga 8–10 kraadi oleks parem,» arvas Tsahkna.

Kindlasti tuleb varakult maha pandud kartulile peale panna katteloor, et öökülm sellele liiga ei teeks. «Meil on kuni 10. juunini öökülmaoht,» tuletas Tsahkna aiapidajatele meelde. Tegelikult võib loori maha panna ka enne kartuli mahapanekut, et muld jõuaks soojeneda. Kuna kartuli kasvades kerkib loor veidi üles, siis peaks see algul olema veidi suurem.

Vaohari maha

Väga varakult maha pandud kartuli kaitseks sobib ka paksem nn talveloor, aga katteloori võib panna ka topelt, sest sinna vahele jääv õhukiht aitab samuti sooja hoida. Kartuleid võib loori all hoida nii kaua kui võimalik, samas tasub Tsahkna sõnul meeles pidada, et loori all on suurem lehemädaniku oht. «Muld võib olla niiske, aga mitte märg, sest märjas mullas võivad haigused kallale tulla,» pani asjatundja aiapidajatele südamele.

Kuigi kartuleid pannakse tavaliselt vakku, soovitab Tsahkna kiirema saagi igatsejatel vagu pärast kartuli tärkamist rehaga maha tõmmata, et idu kiiremini välja tuleks. Kui kartul on 5–10 cm pikkune, siis tuleks taas vagu teha. «Kindlasti tuleb kartul panna vakku, sest see hoiab niiskust,» rõhutas Tsahkna.

Vagusid ajades aga tuleks jälgida, et need oleksid piisavalt laiad. «Siis mahub sinna rohkem mugulaid ja kui neil on paksem kiht mulda peal, siis ei lähe kartul roheliseks ega mõrkjaks,» selgitas ta. Tsahkna sõnul pole kartuli kasvatamises tegelikult midagi keerulist – kaks korda suve jooksul tuleb neid mullata, kui on väiksem lapp, siis soovitatavalt isegi kolm korda, ning jälgida, et umbrohi võimust ei võtaks.

Kes aga leiab kodus keldrinurgas mõne pika valge pime­iduga kartuli, võib ka selle rahuliku südamega maha panna. Isegi kui idu ära murdub. «Eks ta läheb ikka kasvama. Ta on lihtsalt pika idu väljaajamiseks osa jõudu ära kasutanud,» kinnitas ta.

Küsimuse peale, milline kartuliaasta tänavu tuleb, hakkas Tsahkna naerma ja kinnitas, et see puhas kohvipaksu pealt ennustamine. «Mitu aastat oli hästi kuum ja see ei ole kartulile hea, sest kui väljas on 25–30 kraadi, on mullapinnal 50 kraadi ja see kuumus lihtsalt küpsetab kartuli ära,» rääkis asjatundja.

Tema sõnul sobib kartulile pigem jahedam ilm ja seda ilmaennustajad selleks suveks ka lubavad. Samas on kartuli jaoks oluline, et mugulate loomise ajal jaguks niiskust, sest paljud sordid on kärnaõrnad ja nende jaoks on see eriti oluline.  «Kui on oma väike põld, siis laske vagude vahele kas või vett. Kuivas mullas hakkab kärntõbi kergemini külge,» jagas kartulikasvatuse asjatundja soovitusi.