/nginx/o/2012/03/15/1012516t1ha85a.jpg)
Mereäärsetes piirkondades on tavaks põldu adruga väetada, peamine põhjus on ilmselt hüva kraami kättesaadavus – mine pärast tormi mere äärde ja tõsta aga koormasse.
Adru on sama hea väetis kui sõnnik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teine põhjus on see, et kivistel kadakatega kaetud karjamaadel oli loomapidamist vähem ja sõnnikut samuti vähem, kirjutab Saarte Hääl.
Sõrve poolsaarel kutsutakse adruga peenarde väetamist mudatoomiseks. Läbara külas sündinud Harri Sepa kinnitusel toodi muda peenardele ja kartulimaale juba tema lapsepõlves. Siiski oli tollal reegel, et ühel aastal pandi adrut ja teisel aastal sõnnikut. Seda pole ta kuulnud, et adru oleks taimedele kunagi halvasti mõjunud.
Kui Sepp koolis käis, kasvatanud Sõrve majakavaht tuletorni all kartulit ainult muda ehk adru sees. Kuna maa oli seal kivine, veeti adru mere äärest kõrgemale kohale ja pandi kartulid adru sisse. Kasvasid küll. Pealegi oli sügisel, kui teda koos emaga kutsuti appi saaki koristama, mugulaid lihtsam kätte saada kui mullast.
Põisadru on Sepa sõnul parem, kuna see on kergem. Must sambla moodi adru muutub märjaks saades ühtlaseks massiks, mille all taimed hauduma lähevad. Harri Sepa teada pannakse adrut ikka sügisel, et kasulikud ained talve jooksul maapinda imbuksid.