Rohelised soovitavad haridusraha kärpimise asemel loodusvaramaksu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonia kaevandus.
Estonia kaevandus. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Erakond Eestimaa Rohelised (EER) pole nõus valitsuse tänase otsusega tühistada kaualubatud palgatõus õpetajatele ja senine õppelaenude kustutamise süsteem. Erakonna hinnangul võiks kokkuhoiu asemel saada riigile lisaraha näiteks loodusvaramaksuga.

Riigikogu EER fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee sõnul kärbib valitsus riigi eelarvet valest otsast. «Valitsus ei rakenda üheaegselt nii majandus-, sotsiaalset kui looduskapitali säästvaid ja kasvatavaid fiskaalmeetmeid, mis tõstaks eelarvelaekumised tasemele, millest on võimalik haridusvaldkonda selle arengut pidurdamata rahastada, tagamaks meie ühiskonna innovaatilisuse alused just lähitulevikus,» sõnas ta.

Haridusest kokkuhoitavad vahendid oleksid lihtsalt leitavad teistest allikatest - kas või loodusvara kasutusõiguste tasuga, mis on täna häbematult madalad ja õhutavad raiskamist, leiavad rohelised.

Nii on näiteks praegu kehtiv põlevkivi kasutustasu vaid 12 krooni tonnist, põlevkiviõli hind ja õlitootjate kasumid aga otseselt seotud üha kasvavate maailmaturu naftahindadega.

«On hästi teada, et majanduslikult edukates riikides on kriiside ajal investeeritud ennaktempos just haridusse, teadusesse ning innovatsiooni,» ütles Tallinna Tehnikaülikooli teadur ja EER haridustoimkonna juht Katrin Idla.

Õigustatud ootused nurjati 

Idla sõnul on selge, et kõigis eluvaldkondades solidaarne kulude kärpimine ei vii majandustõusule, solidaarsus sellisel moel teostatuna annab soovitule vastupidise efekti.

«Sisemajanduse koguprodukt saab kasvada Eestis vaid innovatsiooni ning teadmistepõhise tegevuse tulemusena. Need tegevused vajavad erilist toetust ja investeeringuid just kriisisituatsioonis,» tõdes ta.

«Õppelaenudest rääkides on selge, et üliõpilased on võtnud õppelaenusid riigi antud lubadusi arvestades. Seega, võime antud juhul rääkida põhjendatud ootuste nurjamisest,» lisas Idla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles