Taliga: tegemist on töötajate petmisega

Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Harri Taliga. Foto: Peeter Langovits

«Tegemist on sõnamurdlikkusega ja töötajate petmisega, sest kolmepoolsesse kokkuleppesse sai kirja, et mis tahes muudatusi tehakse vaid juhul, kui kõik 3 poolt nendega nõus on,» leiab ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga töötuskindlustushüvitiste tõstmata jätmise kohta.

Järgneb Taliga arvamus:

Kogu täna esitatud eelnõu tegelik sisu ja mõte on selles, et Reformierakond kavatseb mitte edasi lükata aastani 2013, vaid tühistada töötuskindlustushüvitise tõusu 70 ja 50 protsendini, milles mullu kokku lepiti. Ja mis täiesti selgelt ja ühemõtteliselt oli ametiühingute eeltingimus koondamishüvitiste vähendamiseks.

Tol ajal rääkisid riiki esindanud reformierakondlastest ministrid Lang ja Maripuu turvalisest paindlikkusest kui kogu uue seaduse ideest ja sisust.

EAKL rõhutas, et turvalisus tähendab meie jaoks kaht asja: a) suuremat kindlustushüvitist, mis põhimõtteliselt kompenseeriks inimesele 1 kuu võrra väiksema koondamishüvitise ja b)töötuskindlustuse saajate ringi laiendamist nende inimeste võrra, kes ei suuda vastu seista tööandja survele ning koondamisolukorras kirjutavad alla paberile selle kohta, et leping lõpetati poolte kokkuleppel või lausa lahkuvad omal soovil.

Et see tööandjate surve on ülitugev, sellest kirjutas äsja ka Postimees ning töötukassa andmetel on ka praeguse kriisi tingimustes (2009 I kvartal), kus inimesed küünte ja hammastega töökohast kinni hoiavad, uute töötute hulgas 27-28 protsenti neid, kes lahkusid viimasest töökohast omal soovil või poolte kokkuleppel.

Ometi on ju päevselge, et täna ükski vähegi terve mõistusega inimene nii ei käitu.

Tegemist on sõnamurdlikkusega ja töötajate petmisega, sest kolmepoolsesse kokkuleppesse sai kirja, et mis tahes muudatusi tehakse vaid juhul, kui kõik 3 poolt nendega nõus on.

Võimalik vastuväide, et raha ei jätku, ei kannata kriitikat - EAKL on uuest aastast alates valitsuse esindajatele öelnud, et olud on muutunud, arutame, kuidas seadus siiski jõustada, oleme valmis kaaluma kõiki kompromisse.

Ainus, kellel puudus huvi mis tahes kohtumiste ja läbirääkimiste vastu, oli valitsus.

Kõik see, mis viimastel nädalatel valitsuses toimus, ei jäta mingit kahtlust, et peaminister ei ole kompromissidest huvitatud, sest tema tahab jõupositsioonilt peale pressida, läbi suruda enda soove-arusaamu. Ehk teisisõnu - te peate mulle takka kiitma ja nõustuma sellega, mida mina tahan.

See on kõike muud kui soov arvestada ühiskonna kui terviku huvidega. Seda enam, et 1. juulist kavatsetakse jõustada kõik need asjad, mis olid tööandjate jaoks olulised - eelkõige muidugi koondamiskoormuse osaline veeretamine tööandjalt töötukassale. Seda viimast vaatamata asjaolule, et töötukassa arvutused selgelt ütlevad, et kui tööandja hakkab maksma vaid 1 kuu koondamishüvitist, siis ei ole seadusest tulenev tööandja
kindlustusmakse ülempiir 1 protsent piisav selleks, et töötukassa suudaks koondamishüvitisi maksta.

See toob selgelt esile ka Postimehes ilmunud Langi-tüliõuna loos avaldatud otsese vale: just tööandja rahakotis ei jätku pärast uue TLSi jõustamist raha.

Aga eelnõus pole muudatust, mis tõstaks tööandja kindlustusmakse ülempiiri, pealegi räägib Ansip täna taas kord täiesti vastuolulist juttu ja püüab väita, nagu oleks kindlasti vaja maksemäära tõsta lausa 4,5protsendini - see annab tunnistust vaid soovist koorida töötajatelt raha riigieelarve tasakaalustamiseks, andmata töötajatele midagi vastu.

See on selge sigadus ja töötuskindlustuse vahendite kasutamine vastuolus seaduses fikseeritud töötuskindlustuse eemärgiga.