/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/05/21/182421t1hfd1d.jpg)
Eesti teadus- ja arengunõukogu liige Linnar Viik rõhutas täna riigikogus kõneldes korduvalt, et innovatsioon ei ole mitte niivõrd majandustermin kui kultuuri küsimus.
Linnar Viik: innovatsioon on kultuuri asi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viigi sõnul tähendab innovatsioon valmisolekut teha midagi sellist, mida kunagi varem tehtud pole. «Piirideta mõtlemine ja seejuures eksimine peaks olema lubatud mitte ainult lastele,» sõnas ta.
Innovatsiooni eelduseks on ideede ja teadmiste vaba liikumine, mis on eriti oluline nii väikese riigi jaoks nagu Eesti, rääkis Viik. Seetõttu tuleks arendada ka piiriülest koostööd ettevõtete ja teadusasutuste vahel.
«Edukas on see riik, mis suudab uusi ideid importida ja kasutada neid eksportturgudele minekuks,» lausus Viik ja lisas, et lähim teadmine ei pruugi olla alati parim teadmine.
Kui riigihange tunnistab võitjaks odavaima pakkumise, on Viigi sõnul väga väike tõenäosus, et saame uudse lahenduse. Tema soovitust mööda tuleks rahast olulisemaks seada uudsus ja alles seejärel hindu võrrelda. Ka riigieelarve menetlemisel tuleks kaaluda muudatuste mõju innovaatilisusele.
«Tahaksin öelda, et innovatsioon kuulub rahvale ja on meie kõigi oma, aga paraku see nii ei ole. Jääb mulje, et see kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, kuid teisedki võiks aidata seda koormat kanda,» lausus Viik.