Päevatoimetaja:
Sander Silm

Piltuudis: petis müüs nutitelefoni pähe puuklotse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pettunud ostja sai sellise telefoni.
Pettunud ostja sai sellise telefoni. Foto: Erakogu.

Noormees Andreas Saar hoiatab Facebookis Kehtnas tegutseva petturi eest, kes müüs talle nutitelefoni pähe puuklotse.

Saare sõnul tegutseb Kehtnas suli, kes müüb uues pakendis nutitelefoni Samsung Galaxy pähe puuklotse, kilekotte ja marlit. «Kui raha käes, siis paneb ta jooksu,» ütles Saar, kes maksis telefoni eest 50 eurot, lisaks sõidukulud. Noormees ütles Postimehele, et tegi petturi kohta politseisse avalduse ning antud juhtumi osas on algatatud ka väärteomenetlus.

«Ta pakkus mulle telefoni Facebookis ja rääkis, et tal on hädasti raha vaja, kuna võlad kaelas ja laps näljas,» ütles Saar. «Telefon oli väga odav, alguses kahtlesin, kuid pikkade läbirääkimiste tulemusel otsustasin siiski selle endale soetada,» lisas ta.

Saar ulatas mobiili eest raha läbi autoakna ning enne, kui ta jõudis karbi avada, pages 50 euro eest mobiili maha ärinud mees ära. 

Saar kirjutas eile juhtunust ka sotsiaalmeedias. Ta palub kõigil oma tuttavatel postitust jagada ning võtta kohe ühendust, kui keegi on veel sellesama suli õnge langenud. 

Telefoni müünud mees postitas Facebookis oma seinale küsimuse, kas tema on siis süüdi, et leidub selliseid idioote, kes iga asja õnge lähevad. «Loomulikult ma koorin neid nii palju kui saab,» kirjutas ta hommikul. Nüüdseks on postitus juba kustutatud.

Petturiks tembeldatud mees ei soovinud antud juhtumit kommenteerida.

Tarbijakaitseamet aidata ei saa

Tarbijakaitseameti pressiesindaja Hanna Turetski sõnul ei saa tarbijakaitseamet eraisikutevaheliste müügitehingute puhul tarbijaid aidata, kuna selliste kaebuste lahendamine ei ole lihtsalt ameti võimuses. Eraisikutevahelise müügitehingu puhul ei kaitse ostjat seadusest tulenevad tarbijaõigused. «Kui on selgelt tegu pahatahtlikkusega, siis tuleb avaldus politseisse teha,» märkis Turetski, kes soovitab enne raha välja käimist igal juhul kaupa kontrollida.

Tagasi üles