/nginx/o/2013/03/28/1661478t1h3209.jpg)
Ravimiamet teatas, et esimesed internetiapteegid avatakse tõenäoliselt juba juuni alguses. Internetiapteegist saab lisaks inimestele mõeldud käsimüügi- ja retseptiravimitele soetada ka käsimüügiravimeid loomadele ja teisi tervisekaupu.
Esimesed internetiapteegid avatakse juba juunis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ravimiameti peadirektori asetäitja Katrin Kiisk ütles, et internetiapteegist saavad ravimi kätte nii tavaapteegist kaugemal elavad patsiendid kui ka need, kes on kodus haiged ja vajavad uksest ukseni teenust.
Võrreldes tavalise veebikaubandusega on ravimite internetimüügil mõned erisused. Näiteks on oluline, et tagatud oleks nõustamine apteekri poolt. Retseptiravimi ostmiseks peab arst eelnevalt välja kirjutama digiretsepti, mida apteeker retseptikeskuses näeb ja internetikeskkonna kaudu patsiendile müüb.
Internetiapteegi omanik vastutab ka ravimi kättetoimetaja tegevuse eest. Ravimid peaksid seaduse järgi jõudma patsientideni sama kiiresti nii maal kui ka linnas. Maksimaalne aeg, mis võib ravimi transpordile kuluda ka kõige kaugemasse Eesti otsa, on kolm tööpäeva.
Ravimite kättetoimetamise tasu võib erineda sõltuvalt kättesaamise viisist (näiteks kulleriga, postiga), kuid ei tohi sõltuda patsiendi elukohast, konkreetsest ravimist, tellimuse maksumusest ega ravimite või saadetiste arvust tellijale.
Kiisk rõhutas, et internet võimaldab küll hõlpsasti soovitud ravimit tellida, kuid see loob võimalusi ka ebaseaduslikuks tegevuseks, näiteks võltsitud ravimite müügiks.
«See on põhjus, miks on Euroopa majanduspiirkonnas paika pandud üldised reeglid legaalsetele internetiapteekidele. Need nõuded lubavad igas liikmesriigis müüa vaid selles riigis välja antud müügiloale ja selle tingimustele vastavaid ravimeid,» rääkis Kiisk.
Seega, kuigi internetist on leida väga palju teiste riikide internetiapteeke, siis suure tõenäosusega ei saa inimene teisest riigist tellitud ravimit kätte.
Oma internetiapteegi võivad luua apteegid, kellel on Eestis ravimite käitlemise õigus. «Ravimite müümiseks vajavad ettevõtted tegevusluba, sest ettevõte peab tagama, et ravimeid säilitatakse nõuetekohaselt ning ravimeid väljastavad ja patsiendile annavad nõu spetsialistid. Samad põhimõtted kehtivad ka internetiapteekide puhul,» selgitas Kiisk.
Ta lisas, et internet on vaid infotehnoloogiline vahend ravimite mugavamaks ja kaasaegsemaks ostmiseks ja müümiseks – apteek koos oma ruumide ja spetsialistidega peab ikka olemas olema.
Ravimiamet võtab 27. aprillist vastu taotlusi Eesti apteekidelt, kes soovivad müüa ravimeid interneti vahendusel. Mitmed apteegid on näidanud üles huvi internetikeskkondade loomiseks. Kui palju aga taotlusi pärast seadusemuutuse jõustumist ravimiametisse laekub, ei ole veel teada. Kui internetikeskkonnad valmivad ja ravimiamet nende taotlused üle vaatab, võib esimesi ravimeid internetiapteegist osta tõenäoliselt juba juuni alguses.