Vene majanduse tähtsus kasvab

Tõnu Palm Foto: SCANPIX

WTO liikmestaatus ning ELi ja Venemaa vaheline koostöö parandavad Venemaa-suunalise kaubavahetuse perspektiivi.

Üha kasvava globaalse konkurentsi tingimustes kiireneb veelgi rahvusvahelistele turgudele orienteeritud majandusharude arengutempo. Konkurentsis püsimiseks vajavad nad võimalust suunata tootmist vastavalt nõudlusele erinevate turgude vahel Euroopas, Ameerikas ja Aasias.

Kohati on see ainus ellujäämise retsept heitlikus majanduskeskkonnas. Perspektiivis võidavad pigem need riigid, kes püsivad rahvusvahelise ettevõtluse jaoks atraktiivsed ning kellel on ligipääs soodsa hinnaga ressurssidele. Võitjate seas on ülekaalus need, kes ei karda avada turgu konkurentsile, teenuste ja kaupade ning investeeringute liikumisele. 

Eesti majandusgeograafiline asukoht on eelnimetatud globaalsete protsesside taustal kahtlemata unikaalne ja ka perspektiivikas. Ühelt poolt piirneb Eesti kõrgelt arenenud konkurentsivõimeliste Euroopa riikidega ning teisalt kiiremalt kasvava suure areneva turu Venemaaga.

Venemaa majandus on kasvanud üle kahe korra kiiremini kui euroala majandus. Investeeringute ja tarbimise vajadus püsib kõrge ning on seotud majanduse struktuurimuutustega. Lisaks tooraine ekspordist tulevale suhteliselt stabiilsele rahavoole, mis aitab rahastada investeeringuid, toetab nõudlust ka kasvav keskklass. Eraisikute võlakoormuse tase püsib rahvusvahelises võrdluses ja sissetulekute kasvu väljavaadet arvestades tagasihoidlik.

Venemaal on võita koostööst Euroopa Liiduga, kus kehtivad selged mängureeglid. Demokraatiat toetavate riikide puhul on tegemist nn ettearvatava partneriga, mis soosib koostööd.

Ka Venemaa viimased majanduspoliitilised sammud on pigem turgude järkjärgulise liberaliseerimise suunas (sh WTO-liikmelisus, äritegevuse lihtsustamine, vahetuskursi koridori laiendamine, võimalik privatiseerimise programm jne).

WTO-liikmelisusest tingitud positiivne mõju majandusele on Nordea hinnangul pikaajaline, mis võib lisada umbes 0,5–1% majanduskasvule (Nordea «Economic Outlook», märts 2013). Käimas on ka diskussioon OECDga liitumiseks.

ELi majanduse taastudes kasvaks ka kaubavood Venemaaga. Praegu on investeeringud Euroopas valdavalt languses, mõjutades Venemaa toorme impordinõudlust. Globaalsed hinnad dikteerivad suures osas ka Venemaa ekspordihindu. Venemaa on küll keerukas, kuid samas potentsiaalne turg ELi riikidele, sh Eestile.

Numbrid räägivad enda eest: ELi jaoks oli Venemaa impordimahult teine kaubanduspartner Hiina järel (osakaal umbes 11% 2011. aastal) ning ekspordi osas neljandal kohal (osakaal 7% ELi ekspordist). Lähinaabri Soome jaoks on aga Venemaa suurim kaubanduspartner: ekspordimahult kolmandal positsioonil pärast Rootsit ja Saksamaad ning impordimahtude osas esimene.

Ka Soomet külastavate välisturistide osas on Venemaa kindlalt esikohal. 2012. aastal ulatus Venemaa turistide (ühe öö) majutuste arv 1,5 mln võrreldes teise koha saavutanud Rootsi ja Saksamaaga (kumbki 500 000 ööbimist). 

Ka Eesti liitumine ELiga ning jätkuv lõimumine Venemaale eksportivate majandustega on soodustanud Venemaa osakaalu kasvu Eesti ekspordis. Kodumaine turg ei ole piisavalt suur konkurentsis püsimiseks, mistõttu vaatavad Eesti tootjad muude eksporditurgude kõrval Venemaa kasvava turu suunas. Venemaa osakaal Eesti kaubaekspordis on viimase kahe aastaga kasvanud umbes 10 protsendilt 12–13 protsendile.

Venemaa osatähtsus Eesti majanduses kasvab kaugemas perspektiivis veelgi, seda nii otseste kaubandussuhete kui ka Eesti majanduse lõimumise kaudu teiste partnerriikidega, kes tegutsevad idaturul.

Eksport kiirelt kasvavale Aasia turule ei ole lähimas tulevikus alternatiiv keskmisest riskantsemale Venemaa turule, arvestades kaugust, kulusid, riske ja minimaalseid kaubamahte. Samuti oleme tuleviku arengu osas sõltuvad vähemal või rohkemal määral Venemaa toorme pakkumisest.

Kahtlemata on soodustanud Venemaale eksporti riigi tugev sisenõudlus ning kiirem hinnakasv. Eesti pakub jätkuvalt soodsate hindadega, atraktiivse ärikeskkonna ja paindlikkusega nii tootmisbaasi kui ka transiidikoridori rahvusvahelistele firmadele idaturule.

Samuti kasvab kohalike tootjate ja teenusepakkujate huvi idaturu vastu, mida sillutab ELi ja Venemaa vaheliste kaubandussidemete tugevnemine. See alandab ka mõnevõrra riske, mida oleme kogenud seoses Venemaa turuga.

Välisettevõtete kogemusel ei ole põhjust peljata ka kauplemist dollari või euro kõrval rublas, sest turg pakub piisavalt instrumente valuuta- või intressiriskide maandamiseks. Kõrgemate intresside tõttu on näiteks rubla vahetuskurss valuuta forward-turul (näiteks kolmeks kuuks ette ostmisel) odavam praegusest ehk spot-vahetuskursist.

Lisaks kasutatakse näiteks cross-currency vahetustehinguid odavama ja pikemaajalise rubla finantseeringu tagamiseks. Ka investeeringute valdkonnas avas Venemaa ligipääsu ELi rahvusvahelistele depositooriumitele valitsuse võlakirjade hoidmiseks.

See avardas rahvusvahelistele investoritele võimalusi investeerimaks kõrgema intressiga rubla võlakirjadesse.

Teadagi on riskide hajutamine arenevate turgude puhul veelgi vajalikum. Ettevõtjate sõnutsi on jätkuvalt tegemist riskantsema turuga, kuid samas leiab suurel turul ka rohkelt nišše, kus tootlus ahvatlev. Paljud teised lähiturud püsivad veel majanduslanguses. Mitmekesine ekspordistruktuur on kindlasti Eesti arengu võti.