Swedbanki avantüür Ukrainas ja Venemaal

2005. aasta septembris alustas Hansapank Venemaal jaepangandusega ja avas esimese kontori Moskvas. Sel puhul andsid pressikonverentsi toonane Hansapanga juht Erkki Raasuke (vasakult esimene) ja Swedbanki juht Jan Lidén (keskel). Foto: Andrus Karnau

Aprilli esimesel päeval teatas Swedbank, et tõmbub Ukraina ja Venemaa äridest täielikult eemale. Ukraina avantüür läks Rootsi majanduslehe Dagens Industri hinnangul maksma 11 miljardit Rootsi krooni (1,3 miljardit eurot).

Venemaa ja Ukraina üksuse finantsdirektor ning Swedbanki Ukraina ja Venemaa tütarpankade nõukogu liige Helo Meigas, kes mäletatavasti oli Tallinna börsi esimene tegevjuht, ei soostunud lahkumise põhjuseid täpsemalt kommenteerima.

«Kõik, mida me ise soovisime Venemaa ja Ukraina kohta öelda, oli kirjas meie pressiteates,» kirjutas Meigas vastuseks kommentaaripalvele. Pressiteade ise oli üsna napisõnaline.

«See on meie Rootsi ja Balti turgudele kontsentreerumise strateegia viimane samm, mis lubab juhtkonnal täielikult oma tähelepanu pöörata koduturgudele,» ütles Swedbanki tegevjuht Michael Wolf panga pressiteates.

Grivna kurss langes
Pressiteate sõnul toob Ukraina filiaali müük endaga kaasa 1,9 miljardi Rootsi krooni suuruse kahju, mis on seotud Ukraina grivna kursi langusega Rootsi krooni suhtes.
Dagens Industri hindas Ukrainas saadud kahjudeks kokku 11 miljardit Rootsi krooni, Venemaa investeering jäi enam-vähem nulli.

«On selge, et Swedbanki aktsionäridele see mingi hea tehing ei olnud, kommenteeris majanduslehele Swedbanki investorsuhete juht Johannes Rudbeck.
Swedbanki ekspansioon itta algas Hansapanga ülevõtmisega, mis viidi täielikult lõpuni 2005. aasta suveks.

Kaks aastat hiljem, 2007. aastal ostis Swedbank Ukraina panga TAS-Kommerzbank, mis läks maksma veidi alla viie miljardi Rootsi krooni.

«Mõne aasta pärast on meil miljon klienti Venemaal ning isegi veel rohkem Ukrainas,» ütles Swedbanki toonane juht Jan Lidén 2007. aasta aprillis Dagens Industrile. Kaugemas perspektiivis kasvab Ukraina ja Venemaa klientide arv veelgi, unistas Lidén ning ei välistanud, et mingil hetkel on Swedbanki Ida-Euroopa ning Venemaa turg suurem kui koduturg Rootsis.

«Kui ekstrapoleerida, jõuame sinnamaale 2014. aastal ning ma usun, et nii juhtub,» ütles Jan Lidén samas artiklis.

Nüüd selgus, et Swedbanki fantaasiad ei täitunud ning idaturgudest hoitakse (vähemalt mõneks ajaks) eemale.

«Et juhtunust aru saada, tuleb mõista, milline mentaliteet sel ajal valitses. Toona tormasid kõik pangad kasvu järele ja riske ei näinud keegi,» selgitas Rud­beck aprilli alguses Dagens Industrile, miks viis aastat tagasi nii valesti ennustati.

Swedbanki Eesti eelkäija, kunagine Hansapank mõlgutas Venemaa vallutusplaane juba 17 aastat tagasi. Äripäeva selleaegne reporter Janek Mäggi vahendas 1996. aasta oktoobris Hansapanga juhatuse liikme Indrek Neivelti sõnu, et Hansapank soovib hakata aktiivselt tegutsema ka Venemaa turul. Neivelt märkis, et oma suuruselt mahuks Hansapank Venemaa 25 suurema panga hulka.

Toonane juhatuse esimees Jüri Mõis märkis, et Hansapank kasutab ära ka oma tütarpanga Hansabank-Latvija kontoreid, mis tegutsevad nii Moskvas kui Kiievis. Ta lisas, et Hansapank soovib avada oma esinduse Peterburis.

Venemaa liisinguäri
Vahepeal lõhkes kohalik börsimull ning reaalsete sammudeni jõuti mitu aastat hiljem, kui 2002. aasta lõpul asutati Venemaa transiidisektori toetamiseks liisingufirma Hansa Leasing Russia. Hiljem laiendati tegevust äriklientide teenindamisel ka teistesse valdkondadesse.

Kaks aastat hiljem, 2004. aasta septembris, teatas Hansapank, et sõlmis seal tegutseva panga Kvest ostulepingu. Panga 100-protsendilise osaluse eest maksti 3,4 miljonit dollarit (2,8 miljonit eurot).

«See on Hansapanga Grupi jaoks oluline strateegiline samm. Oleme kiiresti arenev ettevõte ning näeme Venemaa finantssektoris mitmeid kasvuvõimalusi,» kommenteeris ostu Hansapanga toonane peadirektor Indrek Neivelt. «Analüüsisime erinevaid alternatiive Venemaa turule sisenemiseks ning leidsime, et panga ostmine on kõige ajasäästlikum ja efektiivsem variant,» lisas ta.

Kvest oli siis peamiselt korporatiiv­kliente teenindav pank, mille bilanss oli 2,2 miljonit eurot ning omakapital 1,3 miljonit eurot, s.t tegemist oli väga väikese nišipangaga, mis ostetigi tegelikult pangalitsentsi pärast.

Seda suuremad olid aga Venemaa suhtes Hansapanga ja ilmselt ka Swedbanki ootused. Arvatavasti tegeles Swedbank sel ajal juba ettevalmistustega Hansapanga täielikuks ülevõtmiseks.

«Arvestades turu suurust, võiks teoreetiliselt kolme aasta pärast olla ka kolmandik meie äridest Venemaal, aga see ei ole meie eesmärk,» ütles Neivelt kuu aega pärast Kvesti panga ülevõtmist
BNSile. «Meie eesmärk ei ole muutuda Vene pangaks, kellel on Balti riikides mõningane tegevus,» märkis Neivelt, aga lisas siiski, et kolme aastaga võib Venemaa osakaal kasvada kuni kümnendikuni grupi tegevusest.

Panga ostuks loa saamine võttis siiski aega ja lõplikult vormistati leping 2005. aasta märtsi alguses ning juba aprillis-mais loodeti avada Venemaal esimene Hansapanga nime all tegutsev pangakontor.

Uue koduturu unistus
Nagu öeldud, võttis aga vahepeal Hansapank täielikult Swedbanki üle ning Venemaa üksus lahutati hiljem Balti pankadest, moodustades koos Ukrainaga rahvusvahelise panganduse üksuse. Lisaks neile kahele kuuluvad Swedbanki välispanganduse üksusesse veel Soome, Luksemburg, Taani ja Norra. Usuti, et Venemaa ja Ukraina turgudest saavad Swedbanki nn koduturud, nagu seda on Rootsi ja Balti riigid.

«Swedbanki eesmärgiks on luua uusi koduturge, millest prioriteetseimad on Ukraina ja Loode-Venemaa,» kirjutatakse panga 2007. aasta majandusaruandes.

Nüüdseks on selgunud, et ootused suure kasvu suhtes pole täitunud. Swedbank lisandus nende Lääne-Euroopa pankade nimekirja, kes on suurte lootustega Venemaal alustanud, kuid pole ärile jalgu alla saanud.

2012. aastal langes puhas intressitulu Venemaal 39 protsenti 186 miljonile Rootsi kroonile (22 miljonit eurot) ja Ukrainas 43 protsenti 151 miljonile kroonile (15 miljonit eurot). Võrdlusena, Eestis oli Swedbanki neto intressitulu eelmisel aastal 1,55 miljardit Rootsi krooni (400 miljonit eurot).
Kasumit sai Swedbank eelmisel aastal Venemaalt 42 miljonit Rootsi krooni ning Ukrainas 1,2 miljardi krooni suuruse kahjumi.

Pärast harupanga müüki jääb Swedbankile Ukrainas vaid Ektorneti kinnisvarafondile kuuluv kinnisvara, mille koguväärtuseks hinnatakse 600 miljonit Rootsi krooni. Fond jätkab kinnisvaramüügiga kavakohaselt.

Lisaks lõpetab Swedbank Venemaal uute klientide vastuvõtmise ning kahandab järk-järgult sealseid käimasolevaid operatsioone. Swedbank on Venemaal klientidele laenu andnud 2,6 miljardit Rootsi krooni.