Hiljaks jäänud kevad pole lasknud kortermajade juures omaenese rõõmuks lillepeenraid tegevatel prouadel veel võõrasemasid ja muud värvikirevat maha istutada, küll aga on püsikupeenrad täis tärkavaid taimi ja nende keskel õitsevad täiel rinnal siniliiliad, sinililled, lumi- ja märtsikellukesed.
Lasnamäelane Galina Tõziatova, kes elab Läänemere teel üheksakorruselises majas, oli eile ainus, kes oma kvartalis jaheda tuule kiuste peenramaad haris, oksi ja võsusid lõikas ning märtsikellukeste vahelt lehti koristas.
Naine nentis, et tal on käsil oma väike laupäevak, sest harjumus sunnib ikka käed mullaseks tegema vaatamata sellele, et aeg-ajalt piinav seljavalu naeratuse näolt viib. 25 aastaga on maja tänavapoolsele küljele tekkinud tema miniaed, kus kasvavad suuremate taimedena veerandi sajandi vanused valged sirelid ning hulk lilli. Naise sõnul ebaõnnestusid katsed tulpe ja krüsanteeme maha panna, sest need viidi ära koos sibulatega. «Eks need naisterahvad olid, kes koos sibulatega lilled kaasa viisid, mehed oleks ainult kinkimiseks murdnud,» oletas Tõziatova.
Teine suurem mure on haljasala reostavad naabrid, kes aknast suitsukonisid ja muud prahti alla viskavad. On aga ka neid, kes majaesisest aiast eeskuju võtavad. «Üks meie maja naine käis minu ilusat aeda vaatamas ja teeb nüüd ka juba kaks aastat teisel pool maja peenraid,» kiitis hobiaednik. Pensionipõlve pidava Tõziatova sõnul pole tal suvilat ning seega on ta otsustanud oma töövaevaga kõiki rõõmustada.
Igaüks võib olla esimene
Nii meil kui ka välismaal haljasalade projekteerimisega tegelev Igavere puukooli juht Pille-Riin Villem julgustas korterielanikke majaümbruse haljastamist ette võtma. Algatuse haljastuse kordategemiseks ja rajamiseks võib teha iga majaelanik.
«Ja uskuge, et nii mõnigi kahtleja, kardina vahelt piiluja ja isegi vastuseisja on varsti, töökindad käes, labida ja rehaga kaasa aitamas või vähemalt tunnustust avaldamas. Hea ja kaunis algatus ei jäta kedagi ükskõikseks,» oli Villem kindel. «Ent kauneid korterelamute hoove meil veel kahjuks napib,» nentis ta.
Villemi sõnul võiks Eesti eeskuju võtta näiteks Soomest, Rootsit ja Taanist, kus on kortermajade ümbruse haljastus väga hästi läbi mõeldud. Neis riikides on pikaaegsed traditsioonid ja palju ühist tegutsemist.
Aedniku hinnangul võiksime ka meie jõuda selleni, et majade ümbruse haljastamist planeerivad üheskoos mitu sama piirkonna ühistut.
«Ühiselt tegutsedes haarame oluliselt suurema heakorrastatava ala ning loome avaramad võimalused ühiskasutatava puhkeinventari soetamiseks, paigaldamiseks ja kasutamiseks. Vähem tähtis ei ole läbi ühistegevuse oma kodutunde kujundamine,» rääkis Villem.
«Nähes aga inimeste üha suurenevat huvi oma ümbruse heakorrastamiseks, võib arvata, et mõne aasta pärast on olukord juba palju parem ning ühiselt planeerimist oluliselt rohkem,» avaldas Villem lootust.
Tihtipeale ei söandata haljastust ette võtta raha pärast, kuid teemasse süüvides ja lahendusi otsides saab üsna soodsalt ja küllalt lihtsa vaevaga luua endale kena majaümbruse. Kui majaelanikud on haljastusplaani heaks kiitnud, võib küsida kohalikult omavalitsuselt projektitoetust.
Suuremat sorti haljastamisele tuleb teha küll põhjalik eeltöö, kuid keegi ei keela projektita näiteks muruplatsi korrastada, lillepeenart rajada, põõsaid istutada, mänguväljakut või puhkeala korrastada.
«Sellistest väiksematest ühistegevustest kasvavadki välja initsiatiivgrupid ja ideed suuremate heakorratööde ettevõtmisteks,» lausus Villem. Hea toon nõuab aga, et kõigile majaelanikele antakse ka väiksemast plaanist teada ja kutsutakse käed külge panema.
«Kõik on kinni vaid pealehakkamises,» õhutas Villem. Suures majas tuleb muidugi arvestada ka suurema hulga inimeste arvamustega, ent Villemit ei heiduta seegi: «Kõik on lahendatav.»
Igavere puukooli poole on pöördunud mitmed korteriühistud ja kortermajade elanikud, kes soovivad elamu ümbrust ilusamaks ja huvitavamaks muuta. Aasta-aastalt on hakatud üha enam huvi tundma istutusplaanide – projektide koostamise ja taimede ostu võimaluste – vastu. «Arvestades meie kortermajade rohkust, võiks huvilisi veelgi enam olla,» leidis Villem, kelle hinnangul näitab haljastatud majaümbrus elanike hoolivust oma kodu suhtes.
Tähtis on kokku leppida
Korteriühistute liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ei saa korteriühistu hoovi haljastada iga korteriomanik üksinda, vaid seda tuleb teha vastastikusel kokkuleppel. Ent liidu kogemus on näidanud, et ühistutes jõutakse kenasti kokkuleppele.
Et majaümbrusest ei kujuneks Tootsi peenar, tuleks kortermaja aeda istutada ennekõike vastupidavad taimed, põllumajanduslikku peenart kortermaja juures kasutada ei saa, kuna see nõuab asjatundlikku planeerimist ja järelevalvet, vahendas Mardi tuttava aedniku soovitust.
Elamuümbruse haljastamine tuleb Mardi sõnul väga hästi läbi mõelda, üheskoos kokku leppida ning siis edasi vaadata, kuidas on kõige mõistlikum asju korraldada.
«Mõnda asja võib teha talgute korras, kuid näiteks lillepeenarde hooldamise ja muu säärase eest võiks vastutada aednik või ühistuliige, kes aiatööd armastab ning kellel oleks see südameasjaks,» lausus Mardi.
Paljud ühistud on majade juurde ehitanud jäätmemajad, korraldanud parkimise, loonud aeda või hoovi suisa ühiselt kasutatava puhkenurga – kõik selleks, et kodus oleks mõnusam olla.
Korteriühistute liit toetab korterelamute ümbruse kaunistamist konkurssidega. Näiteks vaadeldakse konkursile «Kauneim kortermaja» esitatud kinnistute ruumimõju, heakorda, haljastust ja väikevorme. Mullu valiti Eesti kauneimaks kortermajaks KÜ Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ja heas korras hoida saab vaid ühise nõu ja jõuga, ütlesid 12 korteriga maja korrashoiu eestvedajad Õrne ja Peeter Lainde.
Ühistute seas on väga popiks kujunenud kevadised talgud. Tallinna kortermajade toetuseks on mõeldud projekt «Hoovid korda». Tallinna kesklinna valitsuse esindaja Kerttu Rakke sõnul oli majandusbuumi ajal huvilisi väga palju, ent majanduslangusega ühistute huvi vähenes.
«Üldiselt peetakse olulisemaks kõigepealt maja ja alles siis majaümbruse kordategemist,» tõdes Rakke. Õuede haljastamiseks on nüüd algatatud heakorraprojekt «Roheline õu».
Millest alustada?
• Koosta ideekavand, mida ja millises mahus tahad paremaks muuta.
• Leia liitlasi ja tutvusta ideed inimestele, kes on nõus kaasa aitama.
• Küsi nõu kohalikult omavalitsuselt, et selgeks saada, kuhu, mida ja millises mahus võib rajada ja kas omavalitsus on valmis panustama projekti rahaga.
• Räägi ideest korteriühistu koosolekul. Suure tõenäosusega tuleb korteriühistus ette pikki arutelusid ja arvamuste lahknemist, kuid leitakse tõenäoliselt ka uusi huvitavaid lahendusi.
• Eriti oluline on idee põhjalikult läbi mõelda, kirja panna ja ühistult nõusolek saada.
• Püüa leppida ühistus kokku haljastamise üldised põhimõtted, et vältida olukorda, kui igaüks teeb midagi oma äranägemisel.
Projekti koostamine
• Kui idee kontseptsioon on paigas, peab koostama eskiisprojekti, mis hõlmab järgmisi teemasid: parkimine, juurdepääsuteed, prügikastide asukohad, lume ladestamine, sademevete äravool, valgustus, laste mängukohad (liivakastid, ronimisredelid-liumäed, rulasõidukohad), istepinkide kohad, tervisespordi võimalused, lemmikloomade jalutusalad, muruplatsid, territooriumi piiramine piirdeaedade või hekkidega, kõrghaljastuse (puude) asukohad, istutusalade asukohad, taimevalik, erivajadustega inimestega arvestamine.
• Eskiisprojekti juurde kuulub eelarve materjalide, rajamise ja vähemalt viieaastase hoolduskulude kohta, et saaks hinnata oma võimalusi praegu ja tulevikus.
• Eskiisprojekti peab kinnitama maja üldkoosolek ja kohalikult omavalitsuselt tuleb saada nõusolek. Seejärel tuleb tellida projekt.
• Paljudel kortermajadel on käsil või seisab kohe-kohe ees fassaadi soojustamine. Sellisel juhul tuleb arvestada, et ehitamine ei rikuks uut haljastust.
Allikas: Pille-Riin Villem